Saada vihje
SUUR JOONIS: Koos Rail Balticuga rajatakse Harjumaale üle 30 silla ja tunneli (0)
Andmed: Rail Balticu eelprojekt 

1.ÖKODUKT
Ökodukt on lahendatud terastorutunnelina. Ökodukti pikkus on 85 m.
2.MAANTEEVIADUKT
Viaduktil kulgeb Tagadi-Kurtna maantee.
3.RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab kergliiklusteed.
4. MAANTEEVIADUKT
Viaduktil kulgeb Kirdalu-Kiisa maantee.
5. ÖKODUKT
Ökodukt on lahendatud terastorutunnelina. Ökodukti pikkus on 85 m.
6. MAANTEEVIADUKT
Viaduktil kulgeb Tõdva-Hageri maantee.
7. MAANTEEVIADUKT
Viaduktil kulgeb Saku-Tõdva maantee.
8. RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab Sooteed.
9. RAUDTEESILD
Raudteesild ületab Vääna jõge.
10. RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab kergliiklusteed.
11. ÖKODUKT
Ökodukt on lahendatud terastorutunnelina. Ökodukti pikkus on 85 m.
12. RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab 4 m laiust kergliiklusteed.
13. RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab 3 m laiust kergliiklusteed.
14. MAANTEEVIADUKT
Viaduktil kulgevad kergliiklustee ja Tallinna-Rapla-Türi maantee.
15. KERGLIIKLUSTUNNEL
Kergliiklustunneliga tagatakse kergliiklejate läbipääs Kurna-Tuhala maantee ja kergliiklustee alt.
16. KERGLIIKLUSTUNNEL
Kergliiklustunneliga tagatakse kergliiklejate läbipääs Tallinna-Rapla-Türi maantee alt.
17. ÖKODUKT
Ökodukt on lahendatud terastorutunnelina. Ökodukti pikkus on 85 m.
18. RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab 3 m laiust Kurnaoja teed (kergliiklustee).
19. MAANTEEVIADUKT
Viaduktil kulgevad kergliiklustee ja Katku tee.
20. MAANTEEVIADUKT
Viaduktil kulgevad kergliiklustee ja Rukki tee.
21. MAANTEEVIADUKT
Viaduktil kulgeb Tallinna-Tartu maantee.
22. MAANTEEVIADUKT
Viaduktil kulgevad kergliiklustee ja Järveküla-Jüri tee.
23. RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab kergliiklusteed ning Assaku-Jüri teed.
24. RAUDTEESILD
Raudteesild ületab Vaskjala-Ülemiste kanalit.
25. MAANTEETUNNEL
Maanteetunnel paikneb reisijateveoharul, kus ristuvad Tallinna-Lagedi maantee
ja Rail Baltic. Tunneli pikkus on 106 mja kõrgusgabariit vähemalt 5,5 m.
26. KERGLIIKLUSTUNNEL
Tunneliga tagatakse kergliiklejatele läbipääs raudtee alt.
27. RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab kergliiklusteed, Tallinna-Tapa raudteed ning Tallinna-Lagedi teed.
28. RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab kergliiklusteed ning Varivere teed.
29. RAUDTEEVIADUKT
Raudteeviadukt ületab kergliiklusteed ning Linnaaru teed.
30. RAUDTEESILD
Raudteesild ristub Pirita jõega ja silla all ka kohaliku teega (Veneküla tee).
31. KERGLIIKLUSTUNNEL
Kergliiklustunneliga tagatakse kergliiklejatele läbipääs olemasoleva 1520 mm raudtee
ja rajatava Rail Balticu alt. Tunnel on projekteeritud olemasoleva tunneli pikendusena.
32. RAUDTEEVIADUKT
Viadukt üle Tallinna-Narva maantee on kavandatud Iru soojuselektrijaama vahetusse lähedusse olemasoleva raudteeviadukti kõrvale. Lisaks Tallinna-Narva maanteele ristub raudtee ka rambiga (Loo tee) ja kohaliku teega (Nehatu tee) ning ületab Iru-Loo tunnelit.
33. RAUDTEETUNNEL
Antud lõigus süvendis paiknev Rail Baltic viiakse pika tunneliga olemasoleva raudtee alt läbi.
34. MAANTEEVIADUKT
Tegemist on olemasoleva Kroodi viaduktiga, mis tuleb osaliselt lammutada ja seejärel pikendada, et ületada süvendis paiknev Rail-Baltica trass. Viaduktil kulgevad Vana-Narva maantee ja kergliiklustee.
35. RAUDTEESILD
Raudteesild ületab oja Maardu linnas.
36. MAANTEEVIADUKT
Maanteeviadukt ületab Rail Baltic raudteetrassi. Lisaks ületab viadukt kergliiklusteed, Lasti teed, kolme olemasolevat ja ühte perspektiivset 1520 mm raudteed. Viaduktil kulgevad kergliiklustee ja Maardu tee.

Kiirraudtee Rail Baltic ajakavas on punkt, et sügisel 2019 algavad raudtee ehitustööd. Lisaks raudteele on ainuüksi Harjumaale vaja ehitada mitukümmend silda ja tunnelit, mille asukoha ja funktsiooni kohta saab infot hiljuti valminud Rail Balticu eelprojektist.

Möödunud nädalal teatas maanteeamet, et on välja kuulutanud riigihanke Tallinna ringtee Luige-Saku lõigu ehituseks. Uudis ise polekski nii märkimisväärne, kui hankega ei ehitataks esimest Rail Balticu viadukti, mis kerkib Saku valda Saustinõmmele.

“Sisuliselt võime öelda, et kui Rail Balticu ehitus sai alguse tulevast Ülemiste reisijate terminali ja Tallinna Lennujaama ühendava trammitee ehitusega, siis Saustinõmme viadukti näol on tegu esimese reaalse ehitusobjektiga Rail Balticu põhitrassil,“ kommenteeris Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets, kelle sõnul on järgnevatel aastatel kavas veelgi hankeid, kus võrgurajajate või maanteeametiga koostöös lahendatakse tulevase Rail Balticu ning olemasoleva taristu ristumisi.

Kuid see on alles suure asja algus. Kõige suurema asja ehk kiirraudtee enda ehitus algab plaanide järgi järgmise aasta sügisel, kuid et muu liiklus (autod, bussid, kergliiklejad) ja metsloomad ka peale Rail Balticu valmimist tavapäraselt liikuda saaksid, tuleb rajada terve hulk väiksemaid ehitisi – sillad, viaduktid, tunnelid, ökoduktid. Lisaks tuleb rajada kümneid ja kümneid uusi juurdepääsuteid.

Tohutu ettevõtmine

Tehnilise järelevalve amet võttis oktoobri keskel vastu Eesti territooriumile jääva Rail Balticu lõigu eelprojekti. Projektiga alustati 2013. aastal ning tegu on kõige suurema eelprojektiga Eesti ajaloos (vähemalt nii kirjeldab seda tehnilise järelevalve amet). Ainuuüksi projekteeritud raudteede pikkus on 213 km. Eelprojektis on kirjeldatud kõik trassikoridoril valitud lahendused ja materjalivajadus, konkreetselt on kirjeldatud trassilõike, kus on vaja senisest enam arvestada inimeste vajaduste ja looduskeskkonnaga.

Projekteerimise käigus on peetud lugematu arv avalikke arutelusid ning kohalike inimeste ja omavalitsuste poolt on laekunud hunnikute viisi ettepanekuid, mõned viisakamad, mõned vähem. Osa ettepanekuid võeti arvesse – näiteks omavalitsuste soovid ehitada juurepääsuteid või uuendada teekatteid.
Eelprojektiga lahendati ka kõikvõimalikud ristumised raudteega – peale teede ka tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, gaas, side, elekter). Lisaks tuli planeerida leevendusmeetmeid, et raudtee lähedal inimesed ei peaks taluma liigset müra (Harjumaale on kavandatud 5,5 km müratõkkeseinu) ega metsloomad avastama, et rauast teest pole võimalik üle saada (raudteele rajatakse Harjumaal neli ökodukti).

Üksikud pakkumused

Harjumaal hakkab kiirraudtee looklema 49 kilomeetril, selle hulgas on need kilomeetrid, mis jäävad Tallinna piiresse. Siinne rahvaarv ja tiheasustus tähendavad seda, et vähemalt esialgu on planeeritud maakonda neli peatust, mille asukohaks on Assaku Rae vallas, Luige Kiili vallas ning Saku ja Kurtna Saku vallas. Lisaks on maakonda planeeritud suuremad ehitised Muugale ja Rae valda Soodevahesse.

Harjumaale (koos Tallinnaga) on planeeritud 27 silda või viadukti ja kuus kergliiklustunnelit. Mõnel puhul on veel lahtine, kuidas või millised need täpselt rajatakse, põhjuseks juba olemasolevad rajatised või looduskeskkond (Pirita jõgi). Lahtine on ka see, mis saab Ülemistel asuvast kaubajaamast ning kas Tallinnasse planeeritakse ülesõite ja tunneleid juurde.

Kuid projekteerimine ei tähenda midagi, kui ei suudeta projekteeritu jaoks maad hankida. Et läbirääkimisi maaomanikega hõlbustada, muudeti selleks lausa seadust. Läbirääkimised algasid Eestis lõunast ja liiguvad vaikselt põhja poole, mis tähendab, et Harjumaale alles hakatakse jõudma. Läbirääkimistega tegeleb maa-amet.

Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja ja Rail Balticu maade omandamise projektijuht Merje Krinal ütles Harju Elule, et maa-amet on alustanud maade omandamisega Rapla maakonnast Kohila vallast, nii nagu on kavandatud raudtee põhiprojekti valmimine ja ehitamine. “Harju maakonnas on maade omandamiseks tehtud alles üksikud pakkumused ning need on seotud Tallinnas Rail Balticu Ülemiste ühisterminali ala ja Rae vallas asuva Rail Balticu hooldedepoo alaga,” selgitas ta.

Raudtee äärsete alade omanikud peavad veel Harjumaal ootama, ja võimalik, et mitu aastat. “Harju maakonnas on kavas osades projektilõikudes alustada läbirääkimisi järgmisel aastal, kuid osades lõikudes saab maade omandamisega alustada alles pärast põhiprojekti valmimist ehk alates 2021. aasta esimesest poolest,” ütles Krinal.

Rail Balticu eelprojekti tellis tehnilise järelevalve amet, see läks maksma 8,1 miljonit eurot ning selle koostasid Reaalprojekt OÜ, Novarc Group AS, Hendrikson & Ko OÜ ning Kelprojektas UAB. Kellel projekti vastu suurem huvi, saab selle mahuka dokumendiga tutvuda tehnilise järelevalve ameti kodulehel www.tja.ee.

Rail Baltic
• Kiiraudtee Tallinnast Leedu-Poola piirini, mille kogupikkus on 870 km.
• Harjumaal on raudtee trassi pikkuseks 49 km.
• Eelporjekti järgi rajatakse Harjumaale lisaks raudteele 27 silda või viadukti, kuus kergliiklustunnelit ja neli ökodukti. Lisaks rajatakse 5,5 km müratõkkeseina ja juurdepääsuteed.
• Esimene viadukt rajatakse Saku valda Saustinõmmele koos Tallinna ringtee laiendamisega.
• Plaanide järgi peaksid kiirraudtee ehitustööd algama järgmisel aastal ning lõppema 2026. aastal.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.