Saada vihje
Suitsupriiks pürib ligi tuhat Harju noort (0)
Harjumaalt osaleb programmis “Suitsuprii klass” 53 klassi ehk kolmteist kooli 926 õpilasega. Sigarettide, kanepi ja vesipiibu suitsetamine noorte seas väheneb.

“Sel aastal on uuendusi päris mitu, ” sõnab Tervise Arengu Instituudi (TAI) avalike suhete nõunik Maris Jakobson. “Ennetusprogrammis ei osale enam gümnaasiumiklassid, vaid ainult 4.-9. klassid ning programm kestab varasema kuue kuu asemel nüüd viis kuud.”

Kolmanda muudatusena on programmis vaheülesanded, mis asendavad varasemalt programmi raames toimunud plakatikonkurssi. “Vaheülesanded ei ole kohustuslikud, kuid need on lisavõimalus võita auhindu,” ütleb Jakobson.

Harjumaalt osalevad tubakavaba elustiili pooldavas programmis Ardu kool, Harkujärve põhikool, Jüri gümnaasium, Kajamaa kool, Kehra gümnaasium, Keila kool, Kiili gümnaasium, Lagedi kool, Laulasmaa kool, Paldiski põhikool, Randvere kool, Vasalemma põhikool ja Ämari põhikool.

Vabatahtlikud ülesanded

Esimene vaheülesanne tuleb esitada novembri lõpuks. Suitsuprii klassi plakatile tuleb kleepida oma klassi pilt või teha kollaaž erinevatest piltidest, nii et kõik klassi õpilased oleksid esindatud. Teine vaheülesanne tuleb esitada veebruari keskpaigaks. Oma klassiga tuleb teha kuni 1,5 minuti pikkune lühivideo teemal “Tubakavastane reklaam”.

Klassidel tuleb TAI-le edastada kaks aruannet, kuidas ja kas neil on õnnestunud suitsupriiks jäämine. Vaheülesannete võitjad kuulutatakse välja 29. veebruaril. Lõplikud tulemused selguvad hiljemalt 6. aprilliks 2016.

Harju koolid

Ämari põhikoolis suitsetamisega probleeme pole – koolipere tahab tervislikult elada ja toetada tubakavabadust kui eluviisi. “Initsiatiiv oli õpetajate poolne, sest just nemad saavad jagada infot suitsetamise kahjulikkusest,” sõnab Ämari põhikooli huvijuht Zanna Romanova.

Kajamaa koolis ja Jüri gümnaasiumis on suitsetamine olnud probleemiks. Mõlema kooli juhid väidavad, et ennetav töö ja osalemine programmis “Suitsuprii klass” on varasematel aastatel vilja kandnud. “Kuna suitsetamise probleem ei ole veel täielikult kadunud, osaleme programmis teist aastat järjest. Lähtume põhimõttest, et ka üks suitsetaja koolis on probleem, millega tuleb tegelda,” sõnab Kajamaa kooli direktor Lilian Voog. Otsus programmis osalemiseks sündis Kajamaa koolis õpetajate ja õpilaste ühistest aruteludest.

Jüri gümnaasium osaleb programmis 455 õpilasega ehk Harjust suurima õpilaste arvuga. Kooli tervisenõukogu tegi osalemiseks ettepaneku, kuid otsuse langetas iga klass individuaalselt. Jüri gümnaasiumist osaleb programmis klasse, kes ka eelmisel aastal osalesid, kuid katkestasid. “Igal aastal antakse õpilastele uus võimalus end tõestada ja nii ka “Suitsuprii klassi” programmiga,” sõnab õppedirektor Kadi Toomi, ja lisab, et programmi katkestanud klasside õpilastega on vesteldud ja nõustatud teemal, kuidas jääda suitsupriiks. “Kui me ei usuks õpilastesse, siis poleks mõtet võistlusel osaledagi. Igal aastal on katkestajaid üks-kaks klassi, ka käesoleval aastal usume, et see arv kõrgem ei ole. Suitsetajate arv õpilaste seas on aastatega tunduvalt vähenenud,” lisab Toomi.

Langev trend

Alaealiste suitsetajatega viiakse Jüri gümnaasiumis läbi nii individuaal- kui ka grupivestlusi, ja tehakse koostööd lapsevanemate, klassijuhatajate ja politseiga. “Üheks võtmeteguriks on sotsiaalsete oskuste arendamine, et õpilane julgeks avaldada oma arvamust ja teistest erineda, oskaks öelda “ei“ ning ei läheks kaasa nn grupisurvega,” kommenteerib Toomi.

Kajamaa koolis käivad suitsetamise teemal arutelud ning vestlused nii tunnis kui ka tunniväliselt. “Oleme teinud rühmatöid, vaadanud õppefilme ja analüüsinud nähtut. Meil on koolis tervisenõukogu, kes eelpool nimetatud tegevusi on toetanud ja aidanud läbi viia. Usaldame oma õpilasi, kuid ei unusta kontrollimist,” sõnab Kajamaa kooli direktori Lilian Voog, kelle sõnul õpilaste teadlikkus suitsetamise kahjulikkusest on tõusnud.

Seda tõendab ka kooliõpilaste tervisekäitumise uuring: suitsetamine on noorte seas vähenemas. “Poiste keskmine vanus esmakordsel suitsetamisel on 11,9 ja tüdrukutel 12,2 aastat ning see on veidi tõusnud, st et suitsu hakatakse tegema üha vanemas eas,” kinnitab TAI avalike suhete nõunik Maris Jakobson. Kuna kanepi ja vesipiibu suitsetamine ei ole kasvanud, ei ole Jakobsoni sõnul põhjust arvata, et suitsetamise vähenemise taga oleks see, et noored on hakanud muid aineid tarvitama. “Ennetustööd tehakse koolides palju ning ka meid ümbritsev keskkond väärtustab tervislikke eluviise üha enam,” kinnitab Jakobson.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.