Saada vihje
Starditoetus – kas kuradist või kuradi käsiraha? (0)
Ajakirjanduses tõuseb hooti väljaütlemisi, et toetused rikuvad konkurentsi, tekitavad osale ettevõtjatele eelistusi, solgivad turgu.

Samas võetakse sõna toetuste andmise kaitseks, nõudes bürokraatia vähendamist. Pahatihti jääb mulje, et inimesed, kes kritiseerivad, pole endale selgeks teinud, milline on toetuse eesmärk, pole lugenud ei toetuse andmise nõudeid ega tea, mis tegelikult toimub ettevõtetes, kes on suutnud jõuda toetusteni ja selle abil edukalt alustanud või arendanud ettevõtet. Igal riigil on oma eelistused, milliseid arengusuundi on vaja riigi kui ka riigis asuva ettevõtluse edukaks eksisteerimiseks toetada. Eestis on otsustatud toetada starditoetus abil kahte suunda – ekspordivõimekuse parandamist ja töökohtade loomist.

Ettevõtteid, kelle asukoht on või saab olema potentsiaalselt niigi paremini toimivas ettevõtluspiirkonnas, nagu Tallinn ja Tallinnaga piirnevad omavalitsused ning Tartu linn, ei ole mõistlik enam lihtsalt toetada. Starditoetuse saamine eeldab siin ekspordivõimekust.

Ettevõtted, mis luuakse või on juba alustanud tegutsemist väljaspool seda ala, loovad toetuse abil uusi töökohti, millega piirkonna tööhõive paraneb. Ilma toetuseta ei oleks olnud võimalik antud piirkonnas ettevõtlusega alustada, rääkimata töökohtade loomisest. Muidugi – ideaalis oleks eeltoodu rahastamiseks parem toetuste asemel eraldada pikaajalist ja madalaprotsendilist krediiti, mis isegi osade kritiseerijate silmis oleks mõistlik tegevus, sest laen on vaja tagasi maksta ja see distsiplineeriks ettevõtjat.

Toetus pole kohustus

Kuid vaatleme seda „kuradi käsiraha“ lähemalt.

Lisaks etteheitele, et toetus rikub ettevõtjaid ja turgu, heidetakse ette, et toetuse saamiseks tehtav tegevus on koletu bürokraatlik ilming. Toonitaks, toetuse saamine ei ole inimõigus ega ka kohustus, vaid võimalus saada ressurss ettevõtlusega alustamiseks või laiendamiseks ning sundkorras ei pea keegi kogu seda „bürokraatiat“ läbima. Kogu vajadus on – kirjutada äriplaan ja teha minimaalne finantsarvutus. See on vajalik selleks, et vähemalt paberil oleks nii ettevõtjale endale kui ka ükskõik millisele rahastajale arusaadav, kas ettevõttel on lootust jääda ellu või mitte.

Tooks näiteks ettevõtja naljaga pooleks tehtud kommentaari ühelt ettevõtlusürituselt, kus ta, olles tüdinenud mõnede osalejate pidevast kaeblemisest bürokraatia üle, küsis: „ Kas keegi suudab mulle öelda, milline kirjanik saab oma kirjatöö eest küsida sellist lehe hinda, kui teie saate oma äriplaani kirjutades?“

Kahjuks on inimesi, kes vaatamata sellele, et nende suure kahjumlikkusega äriideed või mitte kellelegi vajalikku tegevust on võimatu ellu viia, leiavad, et toetuse saamine on nende põhiseaduslik õigus.

Usun, et igale ettevõtjale on kõrvaltvaataja pilk ettevõtte tegevusele teretulnud. Ettevõtjale, olles igapäevaste tegevustega omas „mullis“, võivad faktorid, mis tema jaoks on iseenesest mõistetavad, äriplaanist välja jäädes vägagi kulukaks osutada. Meie mõnda aega (3 ja rohkem aastat) tegutsenud ettevõtjatel ei ole veel kombeks pöörduda oma tegevuse kitsaskohtadele lahenduse leidmiseks konsultantide poole. Püütakse läbi ajada iseenese tarkuse ja talupojamõistusega. Mujal tsiviliseeritud maailmas on vajaduse tekkides nõuandjate kaasamine iseenesest mõistetav tegevus.

On heidetud ette ka seda, et ettevõtja peab alguses leidma vahendid äriplaanis kajastatu ellu viimiseks ja alles siis saab kätte toetusrahad. Jah, alustajale raske ülessanne. Kuid praktika näitab, et lahendused leitakse ja lahenduste leidmine näitabki ettevõtja tõsist kavatsust oma idee ellu viia.

Parem on ise teha

Siia sobiks näitena avalikkusele nüüdseks tuntud Skeleton OÜ edulugu. Kasutades starditoetust, soetati seadmed oma toodete arendamiseks ja testimiseks. Kuhu nad on jõudnud tänaseks, võib igaüks ajakirjanduses tutvuda. Uue starditoetuse programmi alusel jagatakse ettevõtluse alustamiseks või edendamiseks starditoetust juba üle kahe aasta. Nende aastatega on tekkinud mõningane muster tegutsejatest, kes soovivad toetust.

Võime kõrvale jätta need, kes kirjutavad äriplaani konkreetselt starditoetuse saamiseks ja selle abil ettevõtte loomiseks ja edasiarenguks. See ei ole eriti hea mõte, kuid kui selliselt rahastatud äriidee alusel tehtud ettevõte toodetele ja teenustele on tarbija olemas, siis ei tohiks ju lõpptulemusena midagi viltu olla.

Kuid kahjuks on inimesi, kes vaatamata sellele, et nende suure kahjumlikkusega äriideed või mitte kellelegi vajalikku tegevust on võimatu ellu viia, leiavad, et toetuse saamine on nende põhiseaduslik õigus. Selliste äriplaanidega tegelemine raiskab mõttetult aega, mida saaks kasutada hulga mõistlikumalt.

Välja on kujunenud väärarusaam infotehnoloogiliste arenduste osas, pidades e-poe kasutusele võtmist rakendustarkvara arendamiseks. Ei ole vahet, kas müüakse kaupa puidust, metallist letil või e-poes, ikka on tegu müügitegevusega, e-poe IT lahendus asendab siin lihtsalt käegakatsutavat letti internetis.
On olnud juhuseid, kus kohtumisel autori ja tellijaga ehk projektikirjutajast ettevõtjaga ei saa sellisest „kirjatööst“ ka kirjutaja ise enam aru. See on täiesti maha visatud raha. On ka lugemiskõlbulikke äriplaane, aga nende häda on selles, et enamasti pole ettevõtja ise osalenud ei kirjutamises ega arvutuste tegemisel ja ei oska hinnata, kus ja kui palju äriplaani kirjutaja on ilustanud klientide arvu või kohendanud kulude suurust. Sellise äripaaniga tegutsema asumisel võib saada väga nutuse tulemuse.

Julgustan kõiki tulevasi ettevõtjaid omakäeliselt tegema oma idee elluviimiseks äriplaani. See võib ju olla konarliku sõnastusega, kuid äriplaan hinnatakse mitte kirjutamise ilu järgi, vaid loogilise sisu alusel. Ka finantsprognooside tabeleid pole vaja karta, vaid kasutage neid, et ise läbi arvutada tulude ja kulude vahekordi. Vahet pole kas teete lihtsalt omale või toetuse taotluseks, mõlemal juhul on nad väga mugavad ja külaltki universaalsed kasutada.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.