Saada vihje
Simson: ringraudteed koos Rail Balticuga ei ehitata (0)
Article title
Dual gauge võimaldab läbida sama raudteelõiku kahe erineva rööpalaiusega rongil. RB raudtee laiuseks on 1435 mm ning Tallinna ringraudtee tehtaks Vene laiuse (1520 mm) järgi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis ettepaneku Rail Baltic Estoniale, et Rail Balticu projekteerimisel võetaks arvesse perspektiivse Tallinna ringraudtee jaoks dual gauge lahendust, mis tähendab raudteed, kus on võimalik läbida sama raudteelõiku kahe erineva rööpalaiusega rongil.

Simsoni sõnul tuleks perspektiivis arvestada Tallinna ringraudtee vajadusega, kuid Rail Balticu (RB) tähtaegadest kinni pidamine on prioriteet. RB peab valmis olema 2026. aastaks, mistõttu hakkaks ringraudtee kohene töösse võtt pidurdama RB rajamise protsessi, teatati ministeeriumist.

21. jaanuaril saatsid Simsonile kirja viis Harjumaa omavalitsusjuhti pöördumise, kus rõhutati, et ringraudtee rajamise plaanid peab paika panema koos Rail Balticu projekteerimisega, sest vastasel juhul muutub ringraudtee rajamine majanduslikult mittetasuvaks ja see võibki jääda rajamata.
Simson kordas sel nädalal oma seisukohta, et ringraudtee jaoks on Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kaks trassialternatiivi ning trassi projekteerimiseks oleks vaja täpset planeeringut, mida tänasel päeval pole.

„Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et täpne ümbersõiduraudtee asukohavalik tuleb leida täpsema planeeringuliigiga. Seega nõuab ringraudtee lahenduse leidmiseks täpsemat planeeringut ka kehtestatud Harju maakonnaplaneering ise,“ ütles minister. “Miski ei ütle hetkel, et lõunapoolne trassialternatiiv saab asuma just RB-ga paralleelselt ning ei ole hea planeerimistava, et arendaja soovitud lahendus saab olema kivisse raiutud juba enne täpse planeerimisprotsessi läbiviimist. Ringraudtee lõiguti rajamine Rail Balticu kõrvale on seega üks paljudest võimalustest.”

Vallajuhtide pöördumises on märgitud, et tegelikult tasub arvestada vaid ühe trassialternatiiviga, mis möödub Ülemiste järvest lõuna poolt. Järvest lääne poolt mööduv trass poleks ringraudtee jaoks sobiv, sest potentsiaalselt ohtlikke kaubaveoseid ei saaks siis ikkagi Tallinnast väljapoole ning selle trassialternatiivi peaks reserveerima hoopis perspektiivse Tallinna-Helsingi tunneli maapealse raudtee jaoks.

Simson viitas sel nädalal ka usaldusväärsete andmete puudumisele ringraudtee majandusliku tasuvuse kohta.

„Rail Balticu puhul on läbi viidud uuringud, mis ütlevad, et selle ehitamine on mõistlik ja lahendab reaalseid probleeme, ringraudtee puhul seda infot pole. Hetkel elame teadmises, et transiidimahud on kümne aasta taguse ajaga kukkunud kolm korda ning näha ei ole ka suurt kasvu tulevikuks,“ ütles Simson.

Lisaks on RB ja ringraudtee tema sõnul on kaks eri staadiumis olevat arendust – RB puhul on eriplaneeringud kehtestatud, ringraudtee puhul on olemas vaid üldine planeerimislahendus.

LOE KA: “Vallajuhid nõuavad ministrilt ringraudteed”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.