Saada vihje
Siim Kallas: ega vallamajas langetatud otsus tohi olla viletsam kui Brüsselist tulnud (0)
Tavaliselt olen meievahelised intervjuud alati kirjutatud “teie” vormis – lähtudes meie kokkuleppest ja ajakirjanduses levinud tavast. Tegelikult tunneme teineteist juba aastast 1986 – ja oleme sellest ajast “sina” peal. Olgu siis ükskord see ka ausalt ära trükitud.

Viimsi vallavanem Siim Kallas: “Nõus!”

Istume Viimsi vallamaja nõupidamistesaalis. Veel septembris Sinu kodus valimiseelset intervjuud tehes tuli juttu ka võimalikust vallavanema ametist. Siis olid kindel, et jätad selle koha noorematele. Millal sündis otsus vallavanemaks hakata?

Valimiste järel oli selge, et kuigi olime need võitnud, polnud Reformierakonnal päris selget vallavanema kandidaati. Kandidaate oli, aga üheselt selget kandidaati, kellele kuuluks erakonnakaaslaste üksmeelne toetus – sellist polnud. Tekkis tunne, et võime kaotada valimistel saadud edumaa, toetuse, kui me koheselt ja kiiresti tegutsema ei hakka. Seda on näidanud ka üleriigilised valimised – võitja peab kiiresti tegutsema, kasutama momenti. Pealegi olin vaba meees, võisin ameti vastu võtta. Loenguid ja esinemisi mul oli ja on, aga mõtlesin – miks mitte. Nii et otsus vallavanemaks saada ei olnud teadlikult eesmärgistatud pikaajaline programm – nii lihtsalt kukkus välja.

Oled oma otsusega rahul?

Eks see töö ole nagu iga teinegi. Olen elus organisatsioone – nii suuremaid kui väiksemaid – juhtinud 35 aastat. Põhimõtted on alati samad – lahendamist ootavaid probleeme on palju, rahalisi ressursse ja tööjõudu napib. Nii et tuttav tunne on. Olen oma otsusega rahul, tegin õige valiku.

Kas oma meeskonna komplekteerisid vallamajja ise või oli see juba olemas?

Siin töötab ligi 80 tublit inimest, oma ala head spetsialisti. Hakata nüüd platsi puhtaks lööma – no ei Aga loomulikult toimuvad meilgi muutused, mõned lähevad, teised tulevad. Hiljaaegu kuulutasime konkursi sisekontrolöri kohale, võtsime tööle arendusjuhi, kelle ülesandeks valla arendustegevust hoogustada. Üldiselt olen oma inimestega rahul.

Milline oli esimene probleem, millega vallavanemana kokku puutusid?

Minu esimene tööpäev vallavanemana algas infotunniga, kus sain teada, et vihmavee äravooluks mõeldud kraavid on umbes, sest mõned kodanikud olid sinna prügikotte visanud.

Minu elu kõrgpunkt oli kahtlemata Eesti Panga presidendina panga ülesehitamine ja rahareformi läbiviimine.

Aga suures pildis nähtuna – millised on ühe suure ja jõuka omavalitsuse probleemid?

Viimsi on meeletult kiiresti kasvanud. Kui mina siia 1993. aastal kolisin, elas siin 8000 inimest, nüüd, veerand sajandit hiljem, on 20 000 elanikku, kasv on olnud kahe ja poole kordne. Samas on Viimsit mõneti kaootiliselt arendatud: Viimsisse saabuja näeb korraga viit kaubanduskeskust, kuues peitub natuke tagapool. Ja ega neil kaubanduskeskustel just lihtne pole, konkurents on kõva, nii mõnedki rentnikud kolivad kuuldavasti välja. See teeb murelikuks – kinnisvara arendades on võetud laenu, tehtud tööd ja kulutusi. Nüüd on omanikel raske majandada, Viimsi elanike jaoks võivad väheneda aga teenused ja kaubavalik. Tööstuskaupade osas on pilt üldse suhteliselt üksluine. Sõnaga – Viimsi valla strateegiline areng vajab rohkem läbimõtlemist, kohendamist.
Teine strateegiline küsimus viimsilaste jaoks on ühistransport, kuidas parendada ühendust Tallinna linnaga. Viimsisse toob neli bussiliini, neid on võimalik pikendada ja tihendada. See nõuab raha. Peatselt on mul kohtumine Tallinna linnapeaga, et neid küsimusi koos arutada.

Aga tramm?

Sellest on juttu olnud. Hetkel on see minu jaoks intellektuaalselt huvitav projekt, mis – ma kardan – veel niii pea ei realiseeru.

Kui peaks saama teoks Helsingi-Tallinna tunnel, mille Eesti poolne ots tuleb Viimsisse, tõuseb liiklustihedus Tallinna ja Viimsi vahel veelgi.

Võtame asja rahulikult. Praegu on välja käidud ainult üks number – 15 miljardit. See – tunneli arvestatav maksumus – on hiigelsuur raha, poolteist meie riigi eelarvet. Keegi pole teinud arvutusi, kuidas see raha tagasi teenida. Pealegi – räägitakse ka tunneli suudme võmalikest teistest asukohtadest – näiteks Maardu, Naissaare-Tabasalu liin. Nii et kohti on. Samas areneksid nii Soome kui Eesti majandus tunneli valmimimisel hüppeliselt.

Käisid väja idee kehtestada kinnisvaramaks. Meenutagem siinkohal, et Harku valla volikogu otsusega vabastati valla elanikud 09. 11. 2010 eluaseme aluse maa maksust. Inimesed hakkasid ennast Harku valda sisse kirjutama. Siis järgnesid teised vallad Harku eeskujul. Talllinnal ei jäänud muud üle, kui käia välja oma trump – tasuta ühistransport, mida nüüd tahetakse populistlikult – vähemalt minu arvates – üle Eesti levitada. Ja nüüd püüad Sina vastuvoolu ujuda, pakud taas välja kinnisvaramaksu. Kas see idee toob Reformierakonnale valijaid?

Tuletaksin siin pisut ajalugu meelde. Reformierakond on kogu aeg kinnisvaramaksu vastu olnud. Tulistel maksudebattidel, mis toimusid veerand sajandit tagasi, oli meie põhiliseks argumendiks just see, et kas need inimesed, kes on omale kõhu kõrvalt maja ehitanud, peaksid saama siis kahekordselt kannatada. Need, kes said riigilt tasuta korterid, ei hakka maksu maksma, aga omale maja ehitanud hakkavad. Hoidsime tookord kinnisvaramaksu ära.
See et maamaks IRLi eestvõttel ära kaotati, ei olnud minu arvates õige, see soosis jälle jõukamaid omavalitsusi, kus on rohkem elanikke-maksumaksjaid.
Mis aga kinnisvaramaksu puutub, siis see oli üks minu mõte omavalitsuste seminaril, kus käisime välja ka idee jagada dividenditulu ka omavalitsustega. On ju teada, et paljud ettevõtjad maksavad endale miinimumpalka, elavad aga kopsakatest dividendidest. Eraisikult maksustatavad tulud lähevad kohaliku omavalitsuse eelarvesse, juriidilise isiku maksutulud lähevad aga kõige otsesemat teed riigikassasse.

Siis on see mõttekoht?

Jah. Tehes maksumuudatusi, tuleb alati mõelda ka regionaalselt – et ka meie ääremaa valdades ja väikelinnades ei sureks elu välja.

Praeguse Keskerakonnaga liidu tegemine on veel raskem, kui see oli varem. Edgar Savisaare lahkumine pole midagi muutnud.

Oletagem nüüd, et Sind oleks valitud presidendiks. Kas Kaja Kallas oleks saanud kandideerida Reformierakonna etteotsa perspektiiviga saada peaministriks?

See on küsimus, millele on võimatu vastata. Täna on üks poliitiline olukord. Siis oleks olnud teistsugune, aga milline täpselt, seda me ju ei tea. Millised oleksid siis inimeste liikumised, me ei tea. Aga et ma ei saanud presidendiks, siis pole mõtet arutada.

Mis on Sinu arvates järgmiste riigikogu valimiste debattide põhiteemad?

See on miljoni dollari küsimus. Arvan aga, et selle valitsuse majanduspoliitika muudab majanduspoliitilised debatid taas väga olulisteks. Väga palju asju on tagurpidi pööratud. Kui pikka aega oli üldine arusaam, et maksukoormus ei tõuse ja eelarve on tasakaalus – need olid nagu dogmad, mille üle ei vaieldud – siis nüüd, kui valitsus on muutnud neid põhitõdesid, saavad maksud olema üheks valimisdebattide põhiteemaks.
Eks kõik erakonnad üritavad kasutada valitsuse möödapanekuid, millega rahvas pole rahul – näiteks aktsiis ja maksud, mille mõjud avalduvad just enne valimisi, 2019 jaanuaris. Ega julgeolekuteemagi kuskile kao. Arvan, et migrantide teemal vaidlused väga kuumaks ei lähe – meil pole neid.

Mida arvad, kas Reformierakond oleks Keskerakonnaga nõus minema koalitsiooni, kui küsimus oleks astmelises tulumaksus?

Praegusel hetkel pole mõtet kiirustada ütlemisega, kellega tehakse koalitsiooni ja kellega mitte. See oli ka minu viga 1995. aastal, kus hakkasin ütlema, et sellega ei tee ja sellega ei tee koalitsiooni. Kellega siis lõpuks teed. Aga mu sisetunne ütleb, et praeguse Keskerakonnaga liidu tegemine on veel raskem, kui see oli varem. Edgar Savisaare lahkumine pole midagi muutnud.

Kas alkoholiaktsiisi saab tagasi pöörata, et lõpeks piirikaubandus?

Mis inimesed on otsustanud, saavad inimesed ka ümber otsustada. Arvan et alkoholiaktsiis tuleb enne järgmisi valimisi üheks vaidlusteemaks.

Kuidas on sinu suhted Andrus Ansipiga?

Sõnaga vastates – head. Kui Brüsselis käin, kohtume. Siin Eestis kohtunud ei ole, tal alati kiire, omad asjad ajada, kodu ja sõbrad-sugulased tahavad oma aja. Tean seda omast käest.

Kui reastaksid oma elus peetud ametid, siis kuidas paneksid need tähtsuse järgi ritta? Milline neist on Sulle endale enim pinget pakkunud?

Minu elu kõrgpunkt oli kahtlemata Eesti Panga presidendina panga ülesehitamine ja rahareformi läbiviimine. Olin siis 43-aastane, meeletut energiat täis. Kogu Eesti rahasüsteem tuli üles ehitada nulllist, ilma et meil eeskujusid oleks olnud. See oli rahvusromantilise revolutsiooni aeg. Suuri riske oli küll väga palju, aga ükski neist õnneks ei realiseerunud, kõik õnnestus.
Siis nimetaksin Euroopa Komisjoni asepresidendi ametit. Riigi peaministri ametit loetakse puht formaalselt küll kõrgemalseisvaks kui komisjoni asepresidenti, aga… Sõita Euroopa ühest väiksemast liikmesriigist Brüsselisse ja saada valituks ametisse, kus võetakse vastu otsuseid, mis puudutavad 500 miljonit inimest, vahel poolt maailma – see on ikka äraseletamatu tunne. Olemine selles ametis ei olnud ainult suurte väljakutsete ja suure vastutuse aeg, see oli ka õppimise aeg. Tuli õppida tundma teisi riike ja rahvaid ja nende pilgu läbi siis uuesti omaenda rahvast.

Mille poolest erineb töö Brüsselis Euroopa Liidu komisjoni asepresidendina tööst Viimsi vallavanemana?

Et asutuste juhtimisel kehtivad ikka kindlad reeglid. Brüsselis tuli mõelda, et iga langetatud otsus võib mõjutada 500 miljonit inimest, siin 20 000 elanikku. Ühest küljest on selliseid otsuseid raske võrrelda. Teisest küljest aga…
Ega siin vallamajas tehtavad otsused tohi olla viletsama kvaliteediga kui seal langetatud. Ja positiivne on see, et siin saab igat inimest puudutavaid otsuseid tunduvalt kiiremini langetada. Küll ei anna võrrelda siinset töökoormust Brüsseli omaga. Seal oli aastas poolsada missiooni maailma erinevatesse paikadesse. Siin võib olla ka 50 missiooni, aga õnneks on Viimsi väike.

Nii et oled ametiga rahul?

Olin seal rahul ja olen siin rahul.

CV: Siim Kallase ametid
1979–1986 Eesti NSV Hoiukassade Peavalitsuse juhataja
1986–1989 ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja asetäitja
1991–1995 Eesti Panga president
1994. aastal suundus poliitikasse, asutades Reformierakonna
1999–2002 rahandusminister
2002–2003 peaminister
2004–2012 Euroopa Komisjoni asepresidendist.
2016–… Viimsi vallavanem

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.