Saada vihje
Siim Kallas: avatud diskussioon viib paigalseisust välja (0)
Presidendikandidaatide ringsõidud Eestimaal on läbi. Veel tänaõhtune teledebatt ja homme langeb ajaloolises Estonias liisk kellegi kasuks. Kaljurand? Kallas? Reps? Jõks? Helme? Kes saab presidendiks?

Ehk tähtsaim aga sellest, bronchi kes saab riigijuhiks, on probleemid, millega uuel riigipeal põrkuda tuleb. Millistele küsimustele oodatavad valijamehed ja ootavad tavakodanikud vastuseid? Siim Kallas on sõitnud risti läbi Eestimaa, pidanud maha tosin kohtumist, kohtunud pea poolte valijameestega. Ja võib tõdeda: “Küsitakse iga eluvaldkonna kohta alates moodsa pere mudelist ja lõpetades pensionidest. Üritades aga küsimused grupeerida, joonistub selgelt välja kolm teemat: meie majanduslik olukord, regionaalpoliitika ja rahvusvaheline olukord, eriti suhted Venemaaga.”

Majandusliku olukorra defineerib presidendikandidaat inimeste mureks tuleviku pärast, küsimuseks, mis meist tulevikus saab. “Inimesed on tõsises mures: majandus ei näita kasvutendentse, tööjõud ja kapital lahkub Eestist,“ kõneles Kallas. Tihedalt haakuvad majandusprobleemid regionaalpoliitikaga.
“Kui olen üritanud hakata kohtumisel haldusreformist kõnelema, siis pööratakse jutt sujuvalt laiemale regionaalpoliitikale. Maapiirkondades on mure selle pärast, miks kõik koondub Tallinna ja Tartu ümbrusesse, palju piirkondades on inimeste arv langenud alla kriitilise piiri,“ rääkis Kallas.

Liidrid laua äärde

Need tosin valijameest, kes olid tulnud Siim Kallasega kohtuma eile Keila-Joa lossi, olid mures samade küsimuste pärast kui inimesed teisteski Eestimaa piirkondades. „Kas ja kuidas president saab mõjutada majandust, on ju see valitsuse pärusmaa,“ tahtis teada riigikogu liige Andre Sepp. Kohalolnud mitmed ettevõtjad kinnitasid: nemad toetaksid Siim Kallast, kui usuksid presidendi rolli majanduses.

„Vaevalt et mina presidendina majandusküsimustesse sekkumata jätaksin,“ kinnitas Kallas. „See ei tähenda, et ma mõne mulle mittemeeldiva, aga põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse jätaksin välja kuulutamata. Diskussioon on see, mille kaudu saab president sekkuda. Kutsuda esmalt erakondade liidrid ümarlaua äärde arutlema, siis erakonnad, ühiskond laiemalt,“ kõneles kandidaat.

Näitena tõi Kallas oma arvamusartikli Postimehest, kus ta kutsus arutlema omavalitsuste tulubaasi suurendamise üle: “Tegelikult on seda artiklit vääriti tõlgendatud. Mina pakkusin oma arvamusloos välja terve abinõude kompleksi, mille üle peaks ühiskond arutlema. Sellest nopiti välja ainult üks märksõna – kinnisvaramaks. Ja hakati seda materdama. Laiemalt näitab see, et meil on kadunud arutluskultuur.“

Keerulised ajad

Kallas pidas Eesti poliitika veaks seda, et ennast üritatakse maksma panna ennast kellelegi vastandades. „Ja seda juba varsti veerand sajandit. Reformierakond vastandab ennast Keskerakonnale, EKRE Reformierakonnale, mõni presidendikandidaat EKREle. Arvan, et Eesti poliitika võiks toimida ühisosa otsimise, mitte vastandumise kaudu,“ ütles ta.

„Mihkel Mutt on kirjutanud väga hea raamatu „Rahvusvaheline mees“. Mina nimetaksin presidendi rolli rahvusvahelise sidemehe rolliks. Tuleb suuta lävida maailma 200 riigi liidriga ja vajadusel kujundada arvamust ka Brüsselis. Unustada ei tohi ka seda, et Euroopa poliitikat on ees ootamas keerulised ajad: Suurbritannia on otsustanud lahkuda, Saksamaal võidavad aina enam populaarsust sotsiaaldemokraadid, kelle poliitika poel kaugeltki nii selge kui kristlikel demokraatidel. USAs on suured võiduvõimalused Donald Trumpil, kelle eesmärgid pole samuti alati selged. Selle pärast peab olema selge ja kindel Eesti välispoliitika, mille kujundajaks on ka president,“ lausus Kallas.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.