Saada vihje
Seda kevadet puusalt ei tulista (0)
“Seda kevadet juba puusalt ei tulista, ei saagi esimese hooga aru, mis kevad see niisugune on,” arutleb Kumna küla külje all asuva põllumajandusettevõtte Metsaküla Piim AS tegevjuht Lauri Lepassaar. “Kui nüüd enam suuri vihmasid ei tule…” jääb mehe mõte õhku.

“Meil on talivili hästi säilinud,” näitab Sõmeru küla Salura talu peremees Mihkel Salura uhkelt oma põlde. “Ma pole küll väga suur tegija, aga kõik 18 hektarit talinisu, mis sügisel külvasin, on ka hästi säilinud. Nüüd annan viljale väetist – saab oras kasvuhoo sisse.”

Salura talul on vilja all tavaliselt maad 80–90 hektarit, sellest ainult 18 hektarit talivilja. Kas pole vähe? Põllumehe põline tarkus ütleb, et ikka veerand kuni kolmandik tuleb sügisel ära külvata.

“Vähe jah,” kinnitab taluperemees, kes arvab endal kulaku hinge olevat. Ega ta muidu seda talutegu taluseaduse vastuvõtmise aegu poleks alustanud. “Mul oli hea töökoht, aga hing jonnis vastu: vanaisa-vanaema olid Kuusalu kandis suure talu pidajad, nii suure, et sõitsid talu pärast Siberisse – kas mina siis viletsam olen,” meenutab Mihkel Salura oma põllupidamise algust rohkem kui veerand sajandit tagasi.

Aastaid on vahepeal igasuguseid olnud: on neid, millal varujad vilja eest heldelt maksnud, aga on ka sandisente saadud. Praegu on vilja hinnad normaalsed, lasevad põllumehel ära elada, arvab Mihkel Salura, kel parematel aegadel teenitud rahaga kõik tehnika liisingust priiks ostetud.

Kas Kose kandis pole Mihkel aga naabrimeestega arutanud, et võiks mõne ühistu teha, ühiselt asju ajada, näiteks tehnika ostmise või viljamüümise asju? Saaks kampa peale paremat hinda tingida.

“Mis see Kose kant siin ikka määrab,” arvab Mihkel. “Maailmaturu hinnad määravad. Kui kuskil seal mustmulla vööndis, Musta mere ümbruse soojas kliimas on head saagid, siis on viljahinnad maas ja meie kauplemine ei aita siin midagi. Olgu kevad või sügis millised tahes.”

Naabritega koostööst arvab aga taluperemees palju. Alles mõni päev tagasi ütles külvik üles, töö jäi pooleli. Poleks naabrilt külvikut saanud, ehk ootaks mees Rootsi laost tulevat jubinat veel siiamaani. Nii ütleb Mihkel Salura ja keerab oma traktori taas põllule. Väetist puistama.

Kevad pole varajane

“Meie oleme põllul teist päeva (jutuajamine toimus teisipäeval, 24. aprillil), koristame kive, käib kevadkünd,” räägib Nissi kandi põllumajandusfirma Mõisamaa PM OÜ juht Jaanus Ajaots. Seda, et kevad hiline on, kui aprilli teises pooles veel külviga pole alustatud, kogenud põllumees ei arva.

…Lauri Lepassaar aga arvab, et kevad on küll põllumehele soodne, aga tööd on palju. Sügisel tegemata jäänu tuleb kõik järele teha. 

“Mina ei ütleks, et kevad on hiline. Mina ütleksin hoopis – kevad ei ole varajane,” sõnab ta.
Aga et taliviljad hästi talvitunud on, kinnitab temagi. “Sügisel saime küll vähe külvata – aina sadas ja sadas – aga kuhu seeme maha sai, seal on ka hästi vili üles tulnud, talvekahjustusi pole,” kõneleb põllumees.

Ega kallis põllumaa saa tühjalt seista ega hoolas peremees seda käsi laiutades pealt vaadata. “Kevadel tuleb see töö, mis sügise sadude tõttu tegemata jäi, kõik nüüd ära teha. Väetamine, maaharimine ja külv. Tööd tuleb sel kevadel rohkem kui tavaliselt,” võtab Jaanus Ajaots kevade ja töö kokku.

Puusalt ei tulista

“Seda kevadet juba puusalt ei tulista, ei saagi esimese hooga aru, mis kevad see niisugune on,” arvab Kumna küla külje all oleva põllumajandusettevõtte Metsaküla Piim AS tegevjuht Lauri Lepassaar.

“Taliviljale mõeldes – päris hea. Oras on ilus, sügiseste sadude uputus- ja ikalduslaike on põldudel üllatavalt vähe,” kõneleb agronoom. “Pärast keerulist sügist ja heitikku talve ei julgenud küll arvata, et taliviljast nii palju säilib. Sellest küljest pakub kevad sulaselget rõõmu, kuigi on hiljaks jäänud.”

“Põllu peale saime alles eelmisel nädalal. On olnud aastaid, kus väetisekülvik sõitis välja juba 1. aprillil ja vilja oleme hakanud külvama aprilli keskel. Sellel aastal tõenäoliselt aprillis külvikuga põllule ei pääse,” kõneleb agronoom põllumehe tegemiste tumedamast poolest. Praegu väetatakse, laotatakse vedelat ja tahket sõnnikut.

“Talivilja oleme külvanud tavaliselt 150 hektarit, läinud sügisel aga ainult 60 – nii keeruline oli sügis. Eks nüüd tule kõik järgi teha – sügiskünd ja viljakülv. Kui ikka ilma peab ja kallama ei hakka, saame hakkama,” on Lauri Lepassaar kindel.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.