Saada vihje
Sausti mõis on kui muinasjutt, millega tasub kindlasti tutvuda (0)
Article title
Häärberi klassitsistlike sugemetaga vanem osa on oskuslikult kokku sobitatud juugendliku juurdeehitusega. FOTO: Andres Tohver
Kiili vallas puhkab silm nii uhkel häärberil kui maakividest kõrvalhoonetel. Sausti mõisa on omanud Scharenbergid, Tiesenhausenid ja Rubenid, seal on tegutsenud kohalik algkool ning ka Flora tehas.

Praeguste, eestlastest omanike käes on seitsmest hoonest koosnev kompleks alates 2008. aasta sügisest. Hoonete juurde kuulub 24,5 hektarit maad, millest neli hektarit moodustab kiviaiaga ümbritsetud park. Sellest nelja hektari peale istutati maastikuarhitekt Irma Tungla juhendamisel 4250 taime – nii puid kui põõsaid. Pargi keskel on tiik, millest voolab läbi oja. Kujunduselementidena on seal kasutatud nii vesiratast kui sildu.
Suvise kuuma ja kuivaga on ojas vett napilt. Vesi on aga puhas, mida tõendavad et tiigil õitsevad vesiroosid.

Isikupärane härrastemaja

Pargi keskel troonib kahest osast koosnev 1180-ruutmeetrine häärber. 19. sajandi keskel ehitati selle klassitsistlike sugemetega ühekorruseline osa. 20. sajandi alguses sai hoone juugendstiilis kahekorruselise juurdeehituse.
Härrastemaja renoveeriti aastatel 1998-2002. Selle esimesel korrusel paiknevad lühtri-, kamina-, söögi- ja raamatukogusaal. Teiselt korruselt leiab seminarisaali 80 inimesele, lisaks kolm magamistuba, mida külalistele siiski välja ei üürita, sest neid kasutab pererahvas ise.

Omaette maailmaks on härrastemaja kelder, mille kitsad ja kõverad maakividega palistatud käigud viivad kümblustünni, leiliruumi ja dušinurgani, kuid seal on ka võlvkaartega söögituba, ruum veinipudelite jaoks ning tõeline uunikum – Miele pesumasin.

Härrastemaja renditakse välja nii seminarideks, pulmadeks, vastuvõttudeks, sünnipäevadeks ja muudeks pidulikeke üritusteks. “Pulmahooaeg” algab mai teisest nädalast ja jätkub oktoobri alguseni. Hooajal on korraldatud kuni 33 pulma.
Kui pulmakülaliste rekordiks on 240 inimest, siis üks sünnipäev tõi Sausti mõisa lausa 540 pidutsejat. Säärasel juhul tuleb parki püsti panna telgid, sest härrastemajja korraga üle 72 inimese ei mahu. Toitlustamine tellitakse cateringi kaudu.

Härrastemajas hakkab silma nii ajaloolist kui kaasaegset mööblit. Filmirekvisiidina on seal näitleja Mart Sanderi klaver, sest mees kasutas Sausti mõisa telesarja “Litsid” ühe võttepaigana.

Võtted kestsid kokku pool aastat. Tõsi, erinevalt Christopher Nolanist Sander Eesti riigilt viite miljonit eurot toetuseks ei saanud, vaid pidi toime tulema tunduvalt tagasihoidlikumate vahenditega.

Arvukad kõrvalhooned

Massiivses maakividest viinaköögis, mis ei jää suuruse poolest alla härrastemajale, paikneb 13 numbrituba, kuhu mahub kuni 36 külalist. Numbritoad on peamiselt teisel korrusel.

Viinaköögi esimesel korrusel on erkpunase futuristliku kaminaga söögisaal ja köök, keldris traditsioone järgiv õllesaal.

Üks mõisa tallidest on säilitanud omaaegse funktsiooni, ehkki hobuste hirnumist seal enam ei kuule – hoone on pererahva garaaž, kus hoitakse tehnikat. Teine tall seisab tühjana.

Viljakuivatil läigib uus plekkkatus, kuid remondiga siseruumidesse pole veel jõutud. Mis rolli kuivati remondijärgselt täitma hakkab, pole veel teada, vaidlused sel teemal veel käivad.

Mõisa valitsejamaja, mis on vanemgi kui häärber ise, on kohandatud pisikeseks koolituskeskuseks, kuhu mahub kuni 25 inimest. Teine väiksem maja pargi rüpes täidab muuseumi rolli.

Kõik see kokku annab terviku, mida on ilus vaadata, kuid kus on ka hea lõõgastuda, aega veeta ning akusid laadida. Mõnus maakoht, nagu pererahvas ise tagasihoidlikult arvab.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.