Saada vihje
Saue vallavanem: Inimestel olid peale ühinemist ülikõrged ootused (0)
Article title
Andres Laisk tunnistab, et esimene ühinemisaasta on võtnud võhmale.
Aasta on möödas ajast, mil omavalitsuste arv Eesti kuivas hoobilt kokku. Harjumaale jäi neid alles 15. Kuidas on möödunud esimene aasta liidetud omavalitsuses, käis Harju Elu uurimas Saue vallas, mis tekkis mullu Kernu, Nissi ja Saue valla ning Saue linna ühinemisel.

Saue vald oli üks esimesi, kus liitumiseks ettevalmistusi hakati tegema. Vabatahtliku ühinemise teel moodustatud vald on täna rahvaarvult suurim omavalitsus Harjumaal, registreeritud elanikke on novembri seisuga u 22 000.

Et mullustel kohaliku volikogu valimistel korjas seal suurima saagi valimisliit „Koostöö – Meie vald“, mis sai 27 volikogu kohast endale 13, valiti ootuspäraselt vallavanemaks valimisliidu esinumber Andres Laisk. Ühendvalla juhiks sai Laisk ametlikult 1. jaanuarist, varem oli ta paar kuud, nagu ise ütleb, kolme valla vallavanem ja ühe linna linnapea.

88 töötajaga vallavalitsust juhtiv Laisk tunnistab alustuseks, et üks aasta märksõnasid ongi olnud personal, sest nii suurt organisatsiooni ladusalt tööle saada pole naljaasi. “Jaanuar ja veebruar olid kohati päris keerulised, sest uus organisatsioon alles otsis ennast. Eks alguses oli väikesed vastuolud eri organisatsioonidest tulnud inimeste vahel, aga täna julgen küll öelda, et vallavalitsus on hästi tööle hakanud,” ütleb ta.

Kui haldusreformi hakati läbi viima, oli üheks omavalitsuste liitmise põhjenduseks juhtimiskulude kokkuhoid. Kas olete arvutanud, on siis kokkuhoidu?

Minu jaoks pole olnud eesmärgiks kokkuhoid, vaid kvaliteetne teenus. Peame jõudma selleni, et valla teenused on võrdsel tasemel nii Laagris kui Turbas. Me peame olema kohal, meie palgal peavad olema valdkondlikud spetsialistid.
Eks efektiivsusel on ka oma osa, sest surve kuludele kogu aeg kasvab. Ära ei saa unustada, et neid kulusid mõjutab ka majanduskonjunktuur. Iga aastaga palgasurve kasvab, miinimum 5% aastas on vaja vallatöötajatel palka tõsta, nii on kirjas ka meie uues eelarves.

Kas eelarves on ka uus vallamaja? Praegu pesitseb vallavalitsus Saue linnavalitsuse vanas hoones, mis on tegelikult vana ühiselamu.

Täna veel ei ole. See on otsustamise koht. Järgmise aasta investeeringute kogumaht on 25 miljonit, mis on meeletu number. Sellest valla enda investeeringuraha on 15,7 miljonit. Ma pean tõenäoliseks, et vallamaja läheb järgmisel aastal ehitusse, aga selleks tuleb leida rahaline kate, mis on umbes kolm miljonit.

Saue vallavanem Andres Laisk näitab uue vallamaja projekti. Ehitus, mis nõuab kolm miljonit eurot, pole järgmise aasta eelarvesse sisse kirjutatud, kuid vallavanem arvab, et sellega siiski alustatakse. Saue vallavanem Andres Laisk näitab uue vallamaja projekti. Ehitus, mis nõuab kolm miljonit eurot, pole järgmise aasta eelarvesse sisse kirjutatud, kuid vallavanem arvab, et sellega siiski alustatakse. 

Kui kevadel 2019 toimuksid riigikogu valimiste asemel kohalikud valimised, siis kui kindlalt ennast praegu tunneksite?

Üsna kindlalt. Seda tuleb öelda, et inimestel on palju ülikõrgeid ootuseid, et kohe esimesel aastal peale ühinemist tehakse ära kõik, mis enne jäi tegemata. Kuid suuremate projektide ajahorisont on ikkagi viis-kuus aastat. Kui näiteks taotleme Euroopast raha, on miinimumaeg ettevalmistamisest teostamiseni kolm aastat, standard aga viis aastat.
Meil on täna ettevalmistusfaasis 13 projekti. Näiteks Kernu paisjärve puhastamine on väga vajalik töö, aga me ei tee seda ilmaski ära ilma KIKi (Keskkonnainvesteeringute Keskus – M.T.) rahastuseta. Rääkimata koostööprojektidest maanteeametiga, mis on väga pika planeerimisfaasiga.
Eks seda kõrgendatud ootuste mittetäitumist on, aga mulle tundub, et prevaleerib positiivne ootus. Inimesed saavad aru.

Kui neli aastat tagasi tegin Teiega intervjuu, siis ütlesite, et nende nelja omavalitsuse ühinemine on loogiline logistilises mõttes. Kui hästi on täna valla keskused ühendatud?

Ega me aasta jooksul pole jõudnud ühistranspordis suuremaid muutusi teha, need hakkavad pihta järgmisest aastast. Osa on riigi toega asju, järgmise aasta septembris käivitatakse tagamaad ja keskust ühendavaid liine. Suure projektina on töös Turba raudteejaam, kuhu tuleb pargi-sõida parkla, bussipeatus ja pannakse käima etteveoliin.
Mul on hea meel, et Turba-Riisipere raudteelõik realiseerub, loodan, et tulevikus viiakse sealt raudteed edasi. Meie jaoks on oluline, et kaks valla kaugeimat punkti saavad ühendatud.

Üheks suureks vaidlusteemaks, ja seda ka peale ühinemist, oli haridus. Nüüd on riigigümnaasiumi rajamiseks leping tehtud ja see mure paistab olevat lahendatud.

Haridus- ja teadusministeeriumiga on leping sõlmitud, nüüd on küsimus ajahorisondis. Meie soovisime seda avada 2021. Saue gümnaasiumis põhikooli vajadused kasvavad ja meile oleks sobinud variant, et mida kiiremini, seda parem. Praegu me majandame Sauel juba mõni aasta moodulklassidega.
Juunis sõlmisime riigiga lepingu ja vahepealne areng pole olnud väga tormiline. See hooneprojekt, mille me tellisime, on liiga suure ruutmeetrite arvuga, seda tuleb vähendada.
Vallas on täna seitse põhikooli ja kaheksandat hakkame ehitama Laagri piirkonda, kus avame 2020 kahe paralleeliga põhikooli.
Kuid on ka mõni kool, kus on õpilasi vähem. Kernu kooli üle on pikalt arutatud ja täna me otsime võimalust, mismoodi seda pikaajaliselt kodulähedase põhikoolina säilitada. Oleme kogukonnaga arutanud, et kool võiks olla 6-klassiline ja kolida ühte majja lasteaiaga.

“Olen seda teemat ikka arendanud, et Saue-Laagri-Saku kolmikkeskus võiks tulevikus tekkida.”

“Esimesel paaril aastal läheb rohkem tähelepanu hajaasustuspiirkondade järeleaitamiseks, see on paratamatu,” ütleb Laisk. 

Neli aastat tagasi oli ühendvalla moodustamise üks põhjuseid seista vastu Tallinna tõmbele. Kas see on siiani reaalne?

Ega me globaalsete trendide vastu sõdida ei püüa, keskustesse koondumine on üleüldine tendents. Eestis üritatakse siiani mõnikord väita, et see on mingitest väikestest kohapealsetest vigadest tingitud. Tänasel päeval on see loomulik, et toimub pendelränne mõlemas suunas, nii linna kui valda. Probleemiks on minu jaoks pigem see, et töökohtade ja kohalike inimeste profiilid ei sobi, mis tähendab, et peab kaugemal tööl käima. Kui me suudaksime kasvõi 10% sellist pendelrännet ära kaotada, oleks hea.

See 25 000 elanikku, millest neli aastat tagasi rääkisite kui optimaalsest omavalitsuse suurusest, on nüüd üsna lähedal. Kas sellest piisab või vaatate ikkagi ka Saku valla poole?

Täna ei vaata, sest oluline faktor on inimeste loomulikud transpordikoridorid. Teiseks on tänaseks ühinemisest võhm üsna väljas. Ja Saku kipub liikumisteedest natuke kõrvale jääma, kuigi ringtee meid ühendab ja olen seda teemat ikka arendanud, et Saue-Laagri-Saku kolmikkeskus võiks tulevikus tekkida.
Aga samas oleme me täna tegemas ettepanekut Märjamaa vallale, et sealt üks väike piirkond liituks Saue vallaga. Ühinemine on algatatud sealsete elanike poolt – kokku vist kolm majapidamist ja 80 hektarit. Põhjus ongi loomulikus liikumises – sealt tuleb tee Riisipere suunas, aga pole läbitavat teed Märjamaa suunas.

Rahvaarvu poolest olete praegu Harjumaa suurim, aga Viimsi ja eriti Rae vald kasvavad kiiresti. Kuidas on Saue vallas olukord iibega?

Meie suurim kasvupiirkond on Laagri, seda juba arenduste tõttu. Mina näen suure arengupotentsiaaliga raudteeäärset piirkonda. Ja kasvule aitaks kaasa need vallaelanikud, kes pole end siiani valda sisse kirjutanud. Me ikka proovime neid motiveerida, kasvõi lumelükkamisega. Näiteks kui majas ikkagi ühtki inimest ei ela, kes oleks valla registris, siis lund lahti ei lükata. Selleks, et teenuseid saada, peab olema valla registris.
Ma arvan, et see 25 000 on täiesti saavutatav, meil just 22 000 sai täis.

Teie suurim naaber ehk Tallinn kasvab samuti kiiresti nii rahvaarvult kui eelarvelt. Kas oleks tulevikus mõistlik Tallinnaga ühineda või jääte omaette?

Et praegu Harjumaa omavalitsused objektiivsetel põhjustel ja globaalsete trendide toel kahanevad Tallinna suunas, siis ei tohiks seda tagant aidata. Kui nii teha, siis peaks astuma juba teadlikke samme linnriigi suunas ja andma Tallinnale üleriigilise vastutuse. Mina näen regionaalpoliitikas tähtsana just omavalitsuse rolli. Selle eelduseks on, et valdades on mõistlikus proportsioonis tihe- ja hajaasumid. Kui lõikame Tallinna jaoks ära ümberkaudsed tiheasustuspiirkonnad ja ütleme, et seal Turbas tegelege ise oma probleemidega, siis see oleks regionaalpoliitiliselt väga vale samm. Siis tulekski Tallinna roll ümbermõtestada ja rääkida, et enam polegi vaja eraldi parlamenti ja linnavolikogu, vaid peakski olema ühetasandiline juhtimine, Tallinn vastutaks kogu riigi eest.

Kas Saue vald on täna tugev?

Jah. Me olime enne ka. Mul on hea meel näha, et saame muuta elu ka maapiirkondades. Meie jaoks 100 000 eurot kuhugi investeerida ei ole suur probleem, aga see 100 000 väiksemasse piirkonda võib olla väga oluline ja elumuutev asjaolu. Hea näide: ostsime Turba alevikus N.R.Energy käest vee- ja kanalisatsioonivõrgud. Meie tegime diili ära poole aastaga, Nissi vald ei saanud sellega hakkama kümne aastaga. See näitab, et meil on haldus- ja finantssuutlikkust liikuda edasi õiges suunas, et piirkond areneks.
Omavalitsuse tugevus seisnebki minu jaoks selles, et suudetakse teha strateegiliselt ettevaatavaid otsuseid ja neisse ka rahaliselt panustada. Sellega luuakse ka kasvueeldused.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.