Saada vihje
Saue valla mudelistide tiivad kandsid kaugele (0)
Article title
Juhendaja Ardo Pärna sõnul jääb lennukimudeleid ehitanutel meisterdamise kogemus kogu eluks.
Noored lennumudelistid Hannes Hollo ning vennad Aleks ja Gregor Moistus naasesid augustis Bulgaariast mitme MMi medaliga. Juhendaja Ardo Pärna sõnul on Saue valla poiste edu taga töö ning huvi midagi ise ära teha.

Juunioride vabalennu MM peeti tänavu Bulgaarias Plovdivi lähedal Pazardziki linnas. Sarnaselt Eestiga valitses ka Bulgaarias 6.-10. augustini palavus üle 30. Väga kuum ilm põhjustas väga tugevate üles- ja allapoole liikuvate õhumasside tekkimise ning nende liikumine pideva tuule suuna muutumise. See viis õigete stardihetkete valiku üpriski keeruliseks.

Aga vaprad noored Eesti lennumudelistid olid kõigele vaatamata edukad. Laagri huvialakooli ja Tallinna Nõmme huvikooli mudellennuringi juhendaja Ardo Pärna ütleb, et viis Eesti noort võistlesid kokku kolmes võistlusklassis – purimudellennukite (F1A), kummimootoriga lennukite (F1B) ja sisepõlemismootoriga lennukite (F1P) klassis. “Iga võistkond oli kolmeliikmeline. Saue valla poiss Hannes Hollo sai sisepõlemismootoritega mudelite võistkonna koosseisus pronksmedali,” räägib Pärna.

Tänu Hannese tegutsemisele ja abile tuli maailmameistriks Gert Nulk. Tema pole küll Saue valla elanik, kuid tiitel on tiitel. “Esimene finaallend oli läbi. Aga Gerti lennuk lendas enam kui kahe kilomeetri kaugusele. GPS oli küll peal, kuid ikka ei leidnud lennukit,”meenutab Pärna. Hannes jooksis 35-kraadises kuumuses üle kahe kilomeetri, leidis sõiduki ja tõi selle võistkonnakaaslasele Gertile. Tema omakorda tankis mudeli ning tegi talle kuldmedali toonud lennu. Ise jäi Saue valla esindaja Hannes Hollo samas klassis kaheksandale kohale. “Väga ja väga hea hea tulemus,” kiidab juhendaja.

Aitas sõbra tiitlile

Suur abi oli võistkondlikult nii Hollost kui veel kahest Saue noorsportlasest. Vennad Aleks ja Gregor Moistus saavutasid meeskonna koosseisus kolme ala kokkuvõttes hõbeda. “Nad võistlesid kummimootoriga lennukite ehk F1B arvestuses. Individuaalselt olid nad 22. ja 23. kohal. Maailmameister on Nõmme poiss Karl Männik,” ütleb Pärna.

Juhendaja lisab, et iialgi poleks võistkond ning noored mudelistid Bulgaariasse sõitnud, kui poleks olnud toetajaid. “Aitasid kultuurkapital, Laagri huvialakool, leiutajate liit, Arcallia ja Veiko Huuse ning Kalle Köömnemägi, Tõnu Luman, Raimond Naaber, Riho-Ats-Saatväli, Igor ja Andra Moistus. Saue vald on ka alati meid toetanud ja soosinud,” tänab Pärna.

Nooremad mudelistid ehitavad kergeid viskelennukeid. 

Ükski suurvõistluste medal või tiitel ei tule eelneva töö ning vaevata. Pärna räägib, et algajad valmistavad kõigepealt väikesi õhukesest balsapuust viskelennukeid. Veidi suuremad ehitavad selliseid, mida saab kummiga (nagu ragulkat) üles lasta. “Lennuk lendab mitmekümne meetri kõrgusele. Tuleb oodata sooja õhuvoolu. Kui tuleb tuulepuhang, siis soe õhk rebeneb maapinnalt lahti ja lennuk võtab kiiresti kõrgust,” selgitab Pärna, kuidas väike mudel õhus püsib.

Alla 500 grammi

Edasijõudnute mudelid on juba suuremad, tiivad ribidega ja detaile on neil ka kümneid kordi rohkem. “Kere esiosa ja elektroonika ning ka mootor on tellitud. Aga tiivad ja selle sõrestiku teevad noored kõik ise ning sabaosa ka,” näitab mees mootoriga lennukit.

Purimudellennuki vähim kaal on 410 grammi. Tiivad kaaluvad ligikaudu 200 grammi. “Kere sees asub elektroonika ja kindlasti ka GPS. Sest näiteks puu otsa maandunud lennukit ei leia selleta üles,” seletab Pärna.

Aleks Moistus ja tema mudellennuk stardis. FOTO Ardo Pärna 

Mootori tööaeg on sellisel lennukil kuni 7 sekundit ja selle ajaga sööstab sõiduk kuni 120 meetri kõrgusele. “Tavaliselt seisatame mootori 6,3 sekundil. Edasi lendab lennuk ise. Tulemust loetakse lennuaja pikkusest,” räägib Pärna.

“Lennukite ehitamine tõmbab poisse ja miks mitte ka tüdrukuid nutisõltuvuse juurest ära. Neile saab pakkuda võimalust ka midagi pea ja kätega ise teha,” jätkab Pärna.

Ta kinnitab, et pidevalt nutitelefoni näppivad lapsed ja noored kipuvad kaotama käteosavust. “Aga need, kellel on kodus näiteks nuti- või ka arvutipiirang, saavad reeglina nii mõttetöö kui ka meisterdamisega paremini hakkama. Ning areneb ka meeskonnatöö, sest mudeleid ehitatakse suures ruumis ja ikka kõrvuti,” ütleb Pärna.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.