Saada vihje
Saku vutiklubi rajab kaks korralikku muruväljakut (0)
Kohalik jalgpalliklubi Saku Sporting sai valla käest 20 aastaks rendile Sakus asuva kunagise staadioni. Sinna rajab klubi kaks täismõõtmetes muruväljakut jalgpalli mängimiseks, välja ehitatakse ka abihooned ning tribüün.

Saku Sporting sai ala enda kätte mullu augustis. Vallaga sõlmiti 20 aasta peale kasutusleping ning vald esitas omalt poolt ka tingimused: jalgpalliklubi peab staadioni renoveerima, seda aastaringselt (v.a. talv) hooldama ning investeerima aastate peale 47 000 eurot.

Saku Sportingu tegevjuhi Argo Zirki sõnul läheb neljandik või viiendik sellest summast muruväljaku kordategemiseks. 1950ndatel rajatud staadion lasti 2000ndatel käest, kui muru enam ei hooldatud ning jalgpalli mängida seal enam ei kõlvanud.

Kuivõrd staadion saadi enda kätte eelmise hooaja lõpus, siis kõike plaanitud mullu teha ei jõutud. Tööd jätkuvad nii pea, kui lumi sulab. „Tänaseks on tehtud umbrohutõrje, kaevasime välja vana jooksuraja, asendasime selle mullaga, freesisime kogu väljaku pinna 30 cm sügavuselt, keerasime kamara pahupidi ning ajasime buldooseriga siledaks,“ kirjeldas Zirk tehtud töid.

Kui lumi sulanud, kaetakse väljak liiva-mulla kihiga, et väljak vastu peaks, siis rullitakse väljak uuesti ning külvatakse muru. „Oleneb ilmadest, aga kevadel tahame need tööd ära teha, et sügiseks oleks juba tugev muru peal,“ üles Zirk.

Tuleb kaks väljakut

Kuivõrd ala on suur, ei piirdu jalgpalliklubi entusiastid ühe muruväljakuga, vaid rajatakse suisa kaks täismõõtmetes väljakut – suurema, võistlusteks mõeldud väljaku mõõtmeteks saab 105×68 ja väiksema treeningväljaku omadeks ca 90×48 meetrit. Väljakute kõrvale ehitatakse riietusruumid, kohtunike ning abitehnika ruumid. Lisaks pannakse püsti tribüün, esialgu 200-kohaline.

Tänavuse aasta peaeesmärgiks on klubil saada mõlemad muruväljakud treening- ja võistluskõlbulikuks. See, et ühel jalgpalliklubil on Eestis kaks heal tasemel muruväljakut, pole just tavapärane. „Praegu Harjumaal ja Eesti korralikke muruväljakuid väga ei ole ja nõudlus nende järgi on väga suur,“ rääkis Zirk. „Kui välismaalt tulevad siia noortevõistkonnad, siis nad tahavad korralikke muruväljakuid. Praegu on heal tasemel turniir Pärnu Cup, teist korraldab Rapla jalgpallikool ja ega rohkem polegi.“

Ka Saku Sportingu üks eesmärke on hakata korraldama noorteturniire. Eesmärk on teha väljakud nii heal tasemel, et võistkonnad tahaksid seal mängida. See tagaks klubile ka väikese lisasissetuleku. Samas pole see peamine eesmärk. „See pole kasumi teenimise koht, vaid me tahame treeningtingimusi parendada,“ ütles Zirk. „Muruväljak tähendab nii kvaliteedi tõusu kui laste tervist. Muru peal on hea ja kasulik mängida – paljud kunstmurustaadionid Eestis on laste põlvedele ja alaseljale kahjulikud.“

Vald palkas areenimeistri

Murustaadioniga kaasneb peale kasuliku ka omajagu muret – tegu on ikkagi loodusliku väljakuga, mis lõpmatult vastu ei pea. Zirk ütles, et valmivad väljakud, ükskõik kui korralikult neid teha, kannatavad Eestis nädalas keskmiselt 20 tundi treenimist ja mängimist. Vihmaga loomulikult vähem. Seetõttu jäävad uued väljakud niisama mängida tahtjatele suletuks ning seal toimuvad vaid klubi eri vanuserühmade treeningud ja mängud. Kõige nooremad jäävad ka edaspidi trenni tegema Saku gümnaasiumi kunstmuruväljakutele.

Väljakute rajamisel on klubile teadmiste ja asjatundjatega abiks Eesti Jalgpalli Liit. Saku vald võttis omalt poolt palgale areenimeistri, kelle ülesandeks jääb väljakute eest hoolitsemine. „Ilma selleta me seda teha ei suudaks,“ märkis Zirk. „Seal peab ikka igapäevaselt kohal olema ja toimetama.“ Leping sõlmiti areenimeistriga aastaringseks hooldamiseks, mis tähendab, et talveajal hooldab areenimeister Saku kooli kunstmuruväljakuid. See lubab Saku Sportingul ka talvel kvaliteetsemalt treeninguid läbi viia.

TEAVE: Noori mängijaid tuleb pidevalt juurde
• Lapsi on Saku Sportingu eri vanuserühmades Argo Zirki sõnul väga palju. 2016 detsembri seisuga teeb klubis trenni 294 last, lisaks on klubis ka täiskasvanud. Saku Sportingu esindustiim mängi tänavu Eesti meistrivõistlustel kolmandas liigas.
• Valla lasteaedades on klubil kuus treeningruppi ja koolides 12. Zirki sõnul oli tänavu esimest korda olukord, kus oleks olnud võimalus avada I klassi poistele kaks treeninggruppi.
• Treenereid on klubis praegu seitse, kuid neid on alati juurde vaja. Eestis pole korralikul tasemel treenereid aga lihtne leida.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.