Saada vihje
Saku Jäähoki Klubi unistab oma jäähallist (0)
Praegu treenib klubi peamiselt Tallinnas Škoda jäähallis. Kaugemaks eesmärgiks on seatud aastaringselt kasutatav jäähall kas oma valda või loodava Saue suurvalla Laagri asumisse.

Saku Jäähoki Kubi üheks käimalükkajaks oli Peeter Leidmaa (49): “Kõik sai alguse Saku Motoklubist, mis käis kunagi Talleksi jäähallis mängimas. Tekkis mõte, et me võiks teha oma meeskonna,” meenutab ta.
2003. aasta külmal talvel rajasid hokientusiastid Saku alevisse esimese poortidega välisjääväljaku. See oli näitusepaviljoni hoovis Juubelitammede teel. Saku Jäähoki Klubi esimeseks presidendiks valiti Ülo Maitus (55), kes oli ühtlasi klubi väravavaht.

Maitus näeb klubi loomist järgmiselt: “Tahad, ma ütlen päris ausalt – neli sõpra said kokku ja võtsid pudeli viina ja tegime.” Leidmaa seevastu arvab, et otsuse tegemisel joodi hoopis õlut: “Sobib rohkem kokku Saku kui õllepealinna kuvandiga ja on kindlasti sportlikum.”

Saku Jäähoki Klubi presidendi ametit pidas Maitus kaheksa aastat, andes seejärel teatepulga üle Leidmaale. “Alguses olid kõik kohalikud Saku valla mehed, aga eks oli ka kohe väljalangemisi. Rutiinile, iga nädal kaks treeningut teha, osa vastu ei pidanud,” meenutab Leidmaa.

Lisaks välisjääväljakule hakati juba 2003. aastal kasutama Premia jäähalli (praeguse nimega Škoda jäähalli) Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuse taga. Mitmed aastad mängiti Jeti jäähallis Suur-Sõjamäe tänaval, ent siis otsustati taas Škoda kasuks.

Kolm korda nädalas

Klubi presidendina käib Leidmaa Škoda jäähallis trennis kolm korda nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Trenn on õhtul üheksast kümneni, millest kümme minutit läheb masinaga jää puhastamise peale.

Kuidas mõjub jäähoki 49-aastase mehe füüsisele? “Väga hästi,” naerab Leidmaa. “Ma käin kord nädalas ka võrkpalli mängimas.” Sport tasakaalustab telefoni ja arvutiga tehtavat leivatööd Euro Oili kontoris.
Saku Jäähoki Klubi treeneriks on Tallinna ülikoolis kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Kaupo Kaljuste (35), kes aastatel 2007-2013 mängis profihokit Euroopa klubides, nagu Chelmsford Chieftains, Chamonix HC, Sanok STS, ASC Corona 2010 Brasov ja Kongsvinger IL.

Jäähokis kulub rünnaku algusest värava löömiseni sageli vaid paar sekundit. 

Kaljuste, keda kutsutakse Kaupsiks, on Saku Jäähoki Klubi mängijaid treeninud viimased kaks aastat. “Siin on kahel tasandil harrastajaid. Osa on sellised, kes on lapsepõlves mänginud, mängivad Tallinna kõrgemat harrastajate sarja. Teine on natukene nõrgem tase, kes on alustanud kas täiskasvanuna või siis hilisemas nooruses,” räägib ta.

Klubil on praegu liikmeid kolmekümne ümber, kelle vanus kõigub 18st viiekümnesteni. Trennis tuleb neist väljakule paarikümne ringis. Meestest kolmandik on Saku valla elanikud, pooled tallinlased, ülejäänud tulevad mängima Viimsist, Saue linnast ja vallast, Tabasalust.

Miks mitte ehitada Saku valda jäähall? “Kindlalt on vaja,” arvab Maitus, kes oli projekti eestseisja majandusbuumi ajal kümmekonna aasta eest. “Ma tegin seda. Ma peksin sinna raha alla 200 000 krooni.”

Kaua Leidmaa kavatseb hokiga jätkata? “Hoki on selline hea mäng. Põlvi ei lõhu, puusi ei lõhu. Me ei põruta neid, me liugleme jää peal. Harrastusliigas on jõumäng keelatud, sellist NHLi stiilis poortides sõitmist ei ole. 65. eluaastani kindlasti vean välja. See tegelikult sobib vanemaealistele,” arvab mees.
2016. aasta sügisel alustati Saku Jäähoki Klubis tööd ka lastega. “Praeguse seisuga on 50 last vanuses 5-8,” räägib Kaljuste. Neist kaks viiendikku on Saku ja naabervaldade lapsed, kolm viiendikku tallinlased. Trennis käiakse laupäeval ja pühapäeval.

Kaljuste ise alustas hokiga samuti 8-aastasena, nimelt hokiklubis THK-88. “See oli esimene eesti rahvusest lastest koosnev jäähokiklubi,” meenutab ta. Praegu õpib Eestis jäähokit ca 600-700 last, kellest eestikeelseid on saja ringis.

Jäähall Saku valda?

Praegu käivad Harjumaa inimesed jäähokit mängimas Tallinnas. Tondiraba jäähallis on kolm väljakut, Jeti jäähallis kaks, Škoda jäähallis veel kaks. Kaljuste sõnul on pealinnas “jää defitsiit”. Pärastlõunal kella kahest õhtul kaheksani on mänguks raske vaba väljakut leida.

Talvel pakub mõningast leevendust Loodusliku Jää Väljak Saku vallas, kus alates 2002. aastast on koostöös Saku spordikeskuse ja vallavalitsusega piisavate külmakraadide korral uisutamine ja hokimäng kõigile tasuta.

Aeg-ajalt puhatakse jalga väljaku kõrval pingil. 

Miks mitte ehitada Saku valda jäähall? “Kindlalt on vaja,” arvab Maitus, kes oli projekti eestseisja majandusbuumi ajal kümmekonna aasta eest. “Ma tegin seda. Ma peksin sinna raha alla 200 000 krooni.”

Plaanid siiski ei realiseerunud ja sellest on mehel okas südames.

“Siis sai kahjuks buum läbi ja inimesed tulid oma mõtetega maa peale. Hetkel on see krunt antud Saku vallale uue algkooli ehitamiseks,” meenutab Leidmaa.

Kaljuste sõnul võiks Saku jäähall tulla praeguse välisjääväljaku kohale. “See ei pea olema nagu Tondiraba, mis maksis 20 miljonit eurot,” arvab ta. “Ühe väljakuga jäähalli saab ehitada ka 700 000 euro eest.”

“Kui Harjumaad silmas pidada, siis reaalsem asukoht on võib-olla Laagri kandis, kus Lääne-Harju suunal on kõigile parem ligipääs. Keila ja Saue linna poolt saab tulla rongiga, Tallinn on ka külje all,” arvab aga Leidmaa.

“Päris Saku kunstjääväljak on minu silmis esialgu natuke ebarealistlik. Ma olen Saku vallavolikogus ka ja me pingutame praegu, et uus pallimängusaal teha ja ujulat laiendada,” ütleb Leidmaa.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.