18. augustil andis Harju maleva staabiülem, major Rene Saart juhtimise üle kolonelleitnant Gunnar Havile. Saaremaa juurtega mees on seitsmes taasiseisvumisjärgne Kaitseliidu Harju maleva pealik ning seotud maakonnaga kunagise tööga piirivalves.
Enne Gunnar Havit juhtis malevat 12 aastat samuti kolonelleitnant Urmas Susi. Tänaseks on mees reservis. Kaitseliidu (edaspidi KL) ülema Meelis Kiili käskkiri uue pealiku määramisest kannab 1. augusti kuupäeva.
“Ettepanek tehti juuli lõpus. Teenisin siis kaitseväe logistikakeskuse staabiülemana. Uue ameti võtsin üle 18. augustil ehk kuu aega tagasi,” ütleb Gunnar Havi Harju Elule.
Milline on maleva elu ja tervis praegu?
Tundub, et tervis on hea ning elu käib. Poole aastaga on Harju malevasse lisandunud nii täiskasvanud liikmeid kui noori. Liikmeskond on suurenenud üle saja liikme võrra ja uusi avaldusi on veel laekumas. Rohkelt tuntakse huvi, kuidas saab olla riigile kasulik ning aidata.
Seoses riigikaitse arengukavaga aastateks 2013-2022 tulevad küll struktuuris väikesed muudatused, mis on seotud uute ülesannete täitmisega, kuid tavaliiget need väga ei puuduta. Muudatused jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuarist.
Pole ilmselt saladus, et KLi liikmeskond on kasvanud just ajal, kui olukord Ukrainas ning ka idapiiri taga toimuv on ettevaatust tekitav?
Arvan, et see on kindlasti üks põhjusi. Kuid ka teisi asjaolusid, nagu näiteks kodanikutunne, ei saa välistada.
Mida peab tegema tavaline harjulane, kui tahab saada KLi liikmeks?
Eelkõige peab oleme tahe ning inimene olgu korralik kodanik. Suuri pahandusi ei tohi olla, pean silmas teatud liiki kriminaalkaristusi. Liikmeks saamisel on tarvis kahe KLi liikme soovitust. Läbida tuleb loomulikult katseaeg.
Kuidas sai ühest Saaremaa mehest sõjaväelane?
Lugesin 1992. aastal kodus lehte ja nägin, et piirivalve ridadesse otsitakse noori ja hakkajaid mehi. Esialgu ma ei võtnud üleskutsest kinni, sest korralik töö oli olemas. Miski jäi aga hinge piinama ning paar nädalat hiljem vaatasin sama kuulutust uuesti ning otsustasin teha elus muutuse. Novembris 1992 algasid piirivalveinspektorite kursused ja nii see alguse saigi ning järgneval 11 aastal olin teenistuses piirivalves. Teenisin erinevatel ametikohtadel, muuhulgas ka Ruhnu saarel kordoni ülemana ja see oli äärmiselt põnev aeg. Olin Undva ja Paldiski kordoni ülem ning Põhja piirivalve piirkonna Harju rajooni ülema asetäitja. Kaitseväega liitusin aastal 2003.
Te pole ju ometi 24 tundi ja seitse päeva nädalas teenistuses. Millega vabal ajal tegelete, kui seda üldse on?
Eks vaba aega ikka leiab. Veedan seda perega, olen looduses jalutamise huviline ning ka jahimees. Seega metsas nii relvaga kui ka relvata. Viimasel juhul on kaasas fotokaamera.
Spordiga meeldib tegeleda, eriti korvpalliga. Võtan osa Saaremaa meistrivõistlustest, nüüd küll juba seenioride arvestuses.
