Saada vihje
Robotid õpivad lehmi tundma (0)
Aavo Mooste.Aavo Mooste. 
“Robotid õpivad lehmi tundma. Ja lehmad roboteid, cialis price harjuvad nendega. See protsess on vastastikune,” kinnitab osaühingu Haljava loomakasvatusjuht Aavo Mooste.

“Aastat viis tagasi hakkasime tundma, et vaja on olulisi muutusi. Loomadel ei olnud vanades hoonetes hea ja inimeste lauta tööle saamine muutus üha raskemaks,” meenutab Aavo Mooste mitte just ammust ajalugu.
“Mida Tallinnale lähemale, seda raskem on lüpsjat leida,” kinnitab mees.

Nüüd, viis aastat hiljem on toonased mõtted teoks saanud. Läinud kolmapäeval alustati Jõelähtme vallas Haljavas loomade üleviimist vanast laudast uude, nelja lüpsirobotiga varustatud hoonesse.
Varem töötas Haljava laudas 12 inimest, nüüd usub Aavo Mooste, et seitsmest töötajast piisab, et robotite abil lüpsta 240 lehma ja talitada teist sama palju noorloomi.

Harjuvad üksteisega

Teisipäeval hakati Haljavas lehmi uude lauta laskma. Esialgu 20 korraga. Et nad harjuksid uue avara lauda ja uue korraga. Lüpsirobotitega.

“Eks see kahepoolne protsess ole,” teab rohkem kui 20 aastat loomakasvatusega tegelenud veterinaari haridusega Aavo Mooste. “Lehm peab harjuma robotiga, aga ka vastupidi – robot peab harjuma lehmaga.
See tähendab, et operaator annab robotile teada looma numbri ja seejärel sisestab kõik vajalikud andmed. Robot ise fikseerib aga lehma esimesel külaskäigul udara kuju ja nisade asetuse. Et järgmisel korral, kui sama lehm jälle tuleb, teaks roboti käsi nisade järele kobada. Lüpsiga kaasneb maitsev jõusöödaportsjon lehmale. Et loomal ikka ja jälle tahtmine oleks roboti juurde tagasi tulla.

Aavo Mooste kinnitusel võib 240 looma väljaõpetamine aega võtta kuni kaks kuud – ikka paarkümmend looma korraga, nädal õpetust ja siis jälle uued loomad.

Õpivad ka inimesed

“Lüpsioperaatorid on meil olemas. Koolitasime nad omade töötajate seast. Kuigi “lüpsioperaatoriks” meie neid päris ei nimeta. Meie laudas kannavad nad “päevatöötaja” nime, sest lisaks lüpsmisele peab päevatöötaja jälgima ka loomade käitumist, tuvastama indleva lehma.”

Valik on tehtud nende inimeste hulgast, kes juba laudas töötavad, uusi inimesi otsitud ei ole.
“Kedagi me koondanud ega lahti lasknud pole. Kes uue töökorraga paremini kohanevad, nende seast teeme lõpliku valiku,” kinnitab kogenud loomakasvataja.

Pigem on kogenud loomakasvataja arvates küsimus selles, kas inimene saab või tahab hakkama saada loomadega, mitte robotitega. Arvutiga töötamise võib ära õppida igaüks, loomadega kõik toime ei tule.
Uus laut on ehitatud ja lüpsirobotid paigaldatud OÜ Haljava omavahenditega ja panga toel. PRIAlt toetust pole saadud.

Kas Vene turu äralangemine Haljava osaühingu juhte ei morjenda?
“Neid idaturu äralangemisi on ennegi juhtunud ja oleme elama jäänud. Jääme seekord kah,” on Aavo Mooste optimistlik.

Piima kokkuostuhind on augustiga võrreldes langenud küll 335 eurolt tonni kohta, 250 eurole, aga Leedu piimatööstus, kuhu Haljava piima ELPA I.E. vahendusel müüb, on kindel partner.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.