Saada vihje
Ringraudtee plaan sai hoobi (0)
Article title
Kaardil on näidatud pruuni katkendliku joonega nii põhja- kui lõunapoolne ringraudtee trass. Põhjapoolne trass tähendaks, et ohtlikud veosed jääksid ikkagi Tallina territooriumile.
Hiljuti väljakäidud idee ehitada koos Rail Balticuga välja ka Tallinnast lõuna poolt mööduv ringraudtee, mis lisaks ohtlike veoste pealinnast väljaviimisele teenindaks ka kohalikke reisiliine, sai majandus- ja taristuminister Kadri Simsonilt kahetise vastuse, kus ta ühelt poolt tunnistab raudtee vajadust, teiselt poolt aga seab kahtluse alla, kas idee sellisena on teostatav.

Simson teatas käesoleval nädalal, et ministeerium ei tõmba Tallinna ringraudteele pidurit, vaid ootab omavalitsustelt konkreetse asukoha väljaselgitamist. „Kui omavalitsused valivad trassi asukoha, kus ringraudtee kulgeks osaliselt Rail Balticuga samas koridoris, oleks vaba ruumi olemasolul kahe projekti ühildamine võimalik,“ lisas ta.

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on ringraudtee jaoks esitatud kaks trassi – lisaks sellele, mis möödub Ülemiste järvest lõuna poolt ning läbib Rae, Kiili ja Saku valda, on planeeringus alternatiivtrass, mis möödub Ülemiste järvest põhja poolt.

“Kui omavalitsused otsustavad põhjapoolse trassialternatiivi kasuks, tuleb põhjendada ka lõunapoolse trassi mittesobivust ja vastupidi. Lõunapoolse trassialternatiivi kasuks otsustamisel vajavad omavalitsustel planeeringutega lahendamist Lagedi piirkond, kus Rae vald ei ole hetkel ringraudtee trassikoridoriga arvestanud. Samuti puudub seisukoht Kiili, Saku ja Saue valla poolt,” selgitas Simson, kelle sõnul pole siiani tehtud peamist ehk kaasatud trassi alternatiivide aruteludesse kohalikke elanikke ja ettevõtjaid. „Enne, kui hakata uut trassi projekteerima, tuleb välja selgitada kohalike huvid, peatuste kohad jne,“ ütles minister.

Trass on olemas

Ringraudtee, mille esimeseks eesmärgiks on Tallinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimine tulevasest Rail Balticu terminalist Ülemistel ning Kopli ja Ülemiste kaubajaamast, on erinevates dokumentides (valdade üldplaneeringud, maakonnaplaneering) olnud pikalt kirjas, ometi leiab Simson, et see ei ole piisav – tema arvates on vaja koostada täpsem planeering.

Mainima peab, et alles tänavu uuris Eesti Raudtee ministeeriumi ülesandel ringraudtee koos Rail Balticuga rajamise võimalust ning leidis selle võimaliku olevat. Koostati ka eskiisprojekt.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tegevdirektor Joel Jesse pole samuti Simsoni väljaütlemistega nõus. “Hetkel on väga oluline, et Rail Balticu projekteerimise faasis tuleb arvestada Tallinna ümbersõiduraudtee vajadusega ning ühtlasi arvestada sellel trassil võimalike regionaalrongi peatuste asukohtadega. Kui Rail Balticu projekteerimise faasis jäetakse selle ettepanekuga arvestamata, võib lõunapoolse ümbersõiduraudtee realiseerimine osutuda tulevikus võimatuks,” ütles ta.

Jesse märkis, et tegelikult oleks ringraudteega arvestamata jätmine lausa vastuolus nii üleriigilise kui Harju maakonnaplaneeringuga ning arvestamata jäetaks ka nii Harju maakonna kui Tallinna linna seisukohtadega. Kui Simson möönab, et ringraudtee on vajalik, aga seda koos Rail Balticuga valmis ei ehitata, tähendaks see tulevikus märkimisväärset lisakulu – näiteks tuleks ümber ehitada Euroopa Liidu raha eest valmis ehitatud Rail Balticu rajatised, leiab HOLi tegevdirektor.

“Tekib küsimus, kes vastutab tehtud kulude eest, kui Rail Balticu ehitusprojekti koostamisel pole ümbersõiduraudtee vajadusega õigeaegselt arvestatud, aga oldi eelnevalt selle vajadusest teadlikud,” ütles Jesse.

Kui RB Rail AS kuulutas detsembri alguses Harju maakonna Rail Balticu ehitusprojekti koostamise hanke välja, siis selles ringraudtee võimalusega ei arvestatud.

Simson tahab täpsust

Jesse sõnul pole mõtet enam rääkida kahest trassialternatiivist, sest ainult lõunapoolse trassiga saaks kaubaveosed Ülemistelt ning tegelikult üldse Tallinnast välja. Ja see on oluline, kui arvestada inimeste hulka, mis tulevikus Ülemistet läbima hakkab. “Ülemiste piirkonna ja maakonna arengut silmas pidades ei ole mõeldav, et kaubarongid hakkavad tulevikus läbima rahvusvahelist ühisterminali,” märkis Jesse.

Ringraudteed ei nähta vaid kaubavedude tarbeks, vaid sinna on HOL soovinud ka reisijatevedu ning kohalikke peatuseid. Simson kirjutab oma vastuses HOLi soovidele, et konkreetsed vallad (Kiili, Rae, Saku, Saue) pole sel teemal ise üldse sõna võtnud ning seetõttu ei saa praegu rääkida mingist täpsemast planeeringust, mis oleks vajalik ringraudtee ehitamiseks. “Milliseid reisijate mahte, mis kiirust ja milliste peatuskohtadega näete teie ja Tallinna lähivallad, keda see puudutab, Tallinna ümbersõiduraudteel? /…/ Palume, et ka Rae, Kiili, Saku ja Saue vald oma nägemuse esitaksid,” kirjutas Simson, kelle sõnul oleks vaja, et vallad teataksid ka oma soovist rajada kohalikud peatused Rail Balticu trassile, sest nende kohta pole veel mingit rahastusotsust tehtud.

Jesse pole Simsoniga taas ühel meelel. “Kui riik soovib alustada Rail Balticu raudteel regionaalrongiliiklust, siis ta peab ikka ise nende peatustega tegelema ja seda juba raudtee rajamise faasis, mitte lükkama seda kohalike omavalitsuste õlgadele, ja sama kehtib Tallinna ümbersõiduraudtee osas,” leidis HOLi tegevdirektor. “Täna korraldab ja vastutab raudteetranspordi eest ikka riik, mitte omavalitsused.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.