Saada vihje
Riisipere-Turba raudtee tuleb siiski (0)
22. septembril 1995 sõitis reisirong viimast korda Tallinnast Haapsallu. 2004. aastal võeti üles Riisipere-Haapsalu lõigu rööpadki. Nüüd, 22 aastat hiljem, on kindlus, et reisirongiliiklus trassil taastatakse, esialgu küll vaid Riisipere-Turba lõigul, aga asi seegi.

Majandus- ja taristuminister andis AS Eesti Raudteele korralduse Riisipere-Turba lõigu ehitamiseks 29. augustil. Otsuse ehitustöödeks 8 miljonit eurot eraldada oli vabariigi valitsus teinud juba kolm kuud varem.

Septembri alguses valmis Riisipere-Turba lõigu eskiisprojekt. “Tegime Eesti Raudtee oma jõududega,” selgitab ettevõtte juht Erik Laidvee.

“Keskkonnamõjude hindamine valmib eeldatavasti 2018. aasta augustis, teostab pädev konsultant ELLE OÜ,” teatab Laidvee.

“Ehitustehnilisi uuringuid tehakse vastavalt vajadusele, mis selgub täpsema projekteerimise käigus. Praegu konkreetset partnerit valitud pole, kuna vajadus selgub jooksvalt,” räägib Laidvee.

Müüdi 5300 krooniga

6,3 kilomeetri pikkune Riisipere-Turba lõik on osa 53-kilomeetrisest Riisipere-Haapsalu lõigust, mille Eesti Erastamisagentuur müüs 1997. aastal 5300 krooni eest ärimees Aarne Taalile. Aasta hiljem moodustas Taal Haapsalu Raudtee OÜ, mis hakkas korraldama kaubavedusid.

„See raudtee oli küll hull temp, otse rongi alla ronimine, sest tegelikult raudtee on väga tõsine asi ja olin võtnud endale väga suure vastutuse. Öeldakse, et seal, kus algab raudtee, lõpeb mõistus,“ ütleb Taal.

2004. aastal koondas Haapsalu Raudtee OÜ kogu personali ning müüs rööpad Riisipere ja Haapsalu vahel vanarauaks. “Rööbaste ülesvõtmist alustasime mai algul ja kuskil septembris lõpetasime. Kuna tegemist oli kasutuskõlbmatute rööbastega, siis müüsime need vanaraua kokkuostu,” väidab Taal. Rööbaste müügist sai ta enda sõnul üle miljoni krooni.

Raudteetammi siiski üles ei võetud. Sellele rajati 2008. aastal Läänemaa Tervisetee, mis ulatub Riisiperest Haapsalu kaudu Rohukülani – ühtekokku 63 kilomeetrit.

Milline on olukord raudteetammil praegu? “Säilinud on raudtee muldkeha koos paekivi ballastiga, nagu see on kogu aeg olnud. Uue raudtee ehitamisel saab neid materjale kasutada, mistõttu tuleb raudtee ehitamine odavam,” arvab Taal.

“Silmas tuleb pidada, et tänaste nõuete järgi peab muldkeha olema laiem kui see on Haapsalu raudtee trassil ajalooliselt olnud. See tähendab, et Eesti Raudtee peab mingi koguse täiendavat ehitusmaterjali juurde tooma, mis täpselt, selgub projekteerimise käigus. Lisaks nõutakse täna ballastina graniitklllustikku, mida Haapsalu raudteel pole kunagi olnud,” täpsustab Taal.

Kirju omanikering

9. aprillil 2015 moodustati Lääne Raudtee AS. “Asutajad on Läänemaa juurtega ettevõtjad Koit Uus ja Veiko Tišler, kes läbi oma ettevõtte Investeeringute Hoolduse OÜ ja OÜ Barrington omavad Lääne Raudtee aktsiaid 50% ja 50%. Ettevõtte nõukogu esimees on Koit Uus ja nõukogu liikmed Veiko Tišler ning Jaanus Rankla,” selgitab Rein Riisalu, kes on Lääne Raudtee juhataja.

Kellele raudteetamm ikkagi kuulub? Riisalu sõnul sõlmis Uus Taaliga tammi osas kokkuleppe juba 13 aastat tagasi. “Kokkuleppe eesmärgiks oli säilitada kontroll ajaloolise raudteetammi üle,” meenutab Riisalu. Aga mitte ainult.

“Me oleme tellinud terve hulga töid Riisipere-Turba lõigul (geodeesia, geoloogia, keskkonnauuringud, jms), mille tulemused on tänaseks Eesti Raudteele kasutada antud,” väidab Riisalu.

“Me oleme teinud kulusid, et koostada taotlus Euroopa Investeerimispangale, et Junckeri fondist saada soodsatel tingimustel kasutada finantsinstrumente raudteeehituse finantseerimiseks. Me oleme koostanud ja MKMile esitanud lepingu projekti, mis on eelduseks era- ja pangarahaga raudtee ehitamiseks,” täpsustab Riisalu, ent neid kulunumbreid ei täpsusta.

Harju Elu küsimusele, kui suured AS Lääne Raudtee kogukulud ikkagi olnud on, vastab Riisalu: “Auditeeritud kogukulud 2015 olid 9145 eurot ja 2016 olid 12 872 eurot.”

Mitte varem kui 2019

“Kuna valitsus soovib, et Riisipere-Turba raudtee taastaks Eesti Raudtee, siis mulle teadaolevalt teevad Lääne Raudtee ja Eesti Raudtee koostööd, et juba tehtud tööde pealt edasi minna,” selgitab Taal. “Ühtlasi räägitakse läbi, kuidas katta tehtud kulud ning kasutada olemasolevat raudteetammi.”

“Vastab tõele, et ettevalmistustööde käigus on AS Lääne Raudtee teinud Eesti Raudteele kättesaadavaks ka viidatud alusuuringud, et vältida asjatut tegevuste dubleerimist, see tähendab identsete tegevuste dubleerimist. Arveid hetkel liikunud ei ole, kuna töö alles käib,” teatab Laidvee.

Seega pole veel teada, millist summat raudteetammi omanikud Eesti Raudteelt saada soovivad. Laidvee väitel seavad hoonestusõiguse Eesti Raudtee kasuks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Harju maavalitsus.

“Läbirääkimised selles osas käivad,” teatab Mihkel Loide napisõnaliselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. 8 miljonit eurot Riisipere-Turba lõigu ehitusraha on ette nähtud järgmise aasta riigieelarvesse.

Tõenäoline on siiski, et järgmisel aastal ehitamiseni veel ei jõuta. “Tänase ajakava järgi kõige varem 2019. aastal,” arvab Laidvee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.