Saada vihje
Riik tahab Harjusse nelja gümnaasiumi (0)
Aastaks 2023 peaks haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul olema Harju maakonnas kuus riigigümnaasiumi, millest kaks asuks Tallinnas. Ülejäänud neli asuksid Saue vallas Laagris, Harku vallas Tabasalus, Rae vallas Jüris ning Viimsis. Kokku õpiks kuues gümnaasiumis 3500 õpilast.

Seni on kindel vaid ühe riigigümnaasiumi avamine Harjumaal – riigil on sõlmitud vastav leping Viimsi vallaga, kus riigikool avab uksed 2018. aasta sügisel. Praegune Viimsi keskkool muutub siis põhikooliks.
Riigigümnaasiumite vastu tundis huvi seitse Harju omavalitsust – Viimsi, Saue, Harku, Saku ja Kuusalu vald ning Saue ja Keila linn – ning Tallinn. Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud Geomedia uuringus leidsid analüütikud, et Harjumaale väljaspool Tallinna oleks 540 õpilasega riigigümnaasiume mõttekas rajada lisaks Viimsile veel Jürisse, Laagrisse ning Tabasallu. Ülejäänud paikades pole lihtsalt piisavalt lapsi.

Geomedia pakkus siiski välja, et regionaalpoliitiliste argumentidega oleks vaja kaaluda riigigümnaasiumite loomist ka Sakku, Keilasse ja Kuusallu. Sinna võiks rajada väiksemad, 250 õpilasega riigigümnaasiumid.

Haridus- ja teaduministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis ütles, et esimeses järjekorras alustab riik läbirääkimisi Saue ja Harku vallaga. „Ministeerium on valmis alustama läbirääkimisi ka Rae vallaga ja Tallinna linnavalitsusega,“ märkis ta.

Küttise sõnul arutatakse Saku, Keila ja Kuusalu kandidatuuri uuesti 2018. aastal.

Õpilastest puudu ei tule

Aastal 2023 peaks seega Harjumaal asuvas neljas puhtas gümnaasiumis õppima igaühes vähemalt 540 õpilast. Geomedia analüütikute tehtud arvutused näitavad, et aastal 2023 peaks kolmes koolis – Tabasalus, Laagris ja Jüris (Viimsit ei analüüsitud) – enam-vähem taoline gümnaasiumiõpilaste arv ka olema. Arvestatud on nii omavalitsuse enda lastega kui teistest omavalitsustest pärit õpilastega. N-ö sisseränne gümnaasiumi peaks jääma kõigi kolme riigigümnaasiumi puhul 10-20% piiresse. Laagri kooli puhul on eeldatud, et ühinemisläbirääkimised Saue valla ja linna ning Nissi ja Kernu vallaga on positiivse tulemusega ehk lõppevad ühinemisega üheks omavalitsuseks.

Saue vallavanem Andres Laisk ei näe Laagri riigigümnaasiumi täituvuses probleemi. „Usun kindlasti, et täidame (540 kohta). Asukoht on suurepärane,“ lausus ta. „Mingit selget proportsiooni naabrite ja omade (õpilaste) vahel ei oska täna hinnata, eriti käimasolevate liitumisläbirääkimiste valguses.“

Harku vallavanem Kaupo Rätsepp arvab samuti, et Tabasalu riigigümnaasiumis saab tulevikus õppima vähemalt 540 õpilast. „Tabasallu riigigümnaasiumi rajamise otsustamisel ei lähtutud vaid Harku valla lastest, otsuse tegemisel arvestati nii Harku valla, Keila valla kui ka Tallinna Tiskre, Kakumäe ja osaliselt ka Õismäe lastega,“ märkis ta. „Seega võib arvata, et Tabasalu riigigümnaasiumi piirkonnas on gümnaasiumiealisi lapsi umbes 1500.“

Oma keskkool suletakse

Harku ja Saue vald on juba pikemat aega riigigümnaasiumi saamiseks sihikindlat tööd teinud. Kaupo Rätsepa sõnul on Harku vald viimased viis aastat teadlikult oma koolivõrku arendanud. Avatud on kolm põhikooli ning Tabasalu ühisgümnaasiumis on viimase viie aasta jooksul läbi viidud struktuurseid muudatusi. Lisaks rajati Tabasallu jalgpalliväljak, tänavu avati seal ka tennisehall. „Kogu tegevuse eesmärk on olnud soov Tabasallu riigigümnaasium rajada,“ märkis Rätsepp. „Vallas on olnud väga suur üksmeel, selle nimel on panustanud nii vallavalitsus, volikogu kui Tabasalu kooli hoolekogu.“

Sama üksmeel on riigigümnaasiumi suhtes valitsenud ka Saue vallas. Vallavanem Andres Laiski sõnul on selles meeles tehtud volikogus otsus maatüki eraldamiseks tulevase riigigümnaasiumi tarbeks. „Oleme selle projektiga tegelenud juba õige mitu aastat,“ ütles ta.

Rae vallas on Jüris asuma hakkava riigigümnaasiumi suhtes veel volikogus otsus tegemata. Haridus- ja teadusministeerium on Jürisse riigigümnaasiumi avamisest vägagi huvitatud, kuid Rae vallavanem Mart Võrklaeva sõnul teeb lõpliku otsuse siiski vallavolikogu. „Rae vald ei ole kordagi riigigümnaasiumist keeldunud,“ kinnitab ta. Tema sõnul on ministeeriumi esindajatega mitmel korral kohtutud ja asja arutatud, kuid enne lõpliku otsuse tegemist vajaksid vastust mitmed küsimused – näiteks riigigümnaasiumi hoone. Alles mullu ehitas vald Jüri koolimajale juurde eraldi gümnaasiumiosa, mis rajati aga 250 õpilase jaoks. Kui seal hakkaks asuma riigigümnaasium, peaks veel ühe juurdeehitise rajama, et vähemalt 540 õpilast sinna ära mahuks. „Kindlasti kohtub Rae vallavalitsus lähiajal uuesti ministeeriumi esindajatega, et küsimusi ja võimalikke lahendusi nüüd juba täpsemalt arutada,“ ütles Võrklaev. „Riigigümnaasiumi teemat arutatakse ka volikogus.“

Üks on kindel – kui riigigümnaasiumid avatakse Viimsis, Jüris ja Tabasalus, siis loobuvad omavalitsused gümnaasiumiosa pidamisest ning senised munitsipaalgümnaasiumid muudetakse põhikoolideks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.