Saada vihje
Riik otsib lastele hooldusperekondi (0)
Iga laps peaks kasvama kodus, pere keskel. Paraku ei ole kõikidel lastel võimalust üles kasvada oma sünnivanemate juures. Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et need lapsed, kel mingil põhjusel pole võimalik oma sünniperes sirguda, saaksid võimaluse elada mõnes teises, just neile sobivas peres.

Seda eesmärki toetavad käesoleva aasta algusest jõustunud seadusemuudatused, millega arendatakse mh asendushooldust pakkuvate perede koolitussüsteemi, peredele nõustavaid tugiteenuseid ning tugiteenuseid lastele, kes on pärast asendushooldusel viibimist astumas iseseisvasse ellu.

Täna on Eestis ligi tuhat last, kes viibivad institutsionaalsel asendushooldusel, endise nimega lastekodudes. Nende arv oleks veelgi suurem, kui meil poleks perekondi, kes on avanud oma südame ja kodu lastele, kes pole küll sündinud nende perre, kuid saavad võimaluse seal üles kasvada. Selliste perede puhul räägime me perepõhisest asendushooldusest. Need pered võivad lapsele olla hooldus-, eestkoste- või lapsendajapereks. Kui lapsendamise ja eestkostega ollakse üldjuhul kursis, siis hoolduspereks olemise vorm tekitab rohkem küsimusi.

„…oleme juba mitu aastat olnud lapsendamise järjekorras ja kuna lapsendamise registris on peale meie veel 250 peret, kes last ootavad, siis otsustasime, et kuna on palju lapsi, keda lapsendada ei saa, aga kes vajaksid peret ja tuge oma kasvamisele, siis oleme valmis ka hoolduspereks olema…“.*

Kuidas saab hoolduspereks?

Sotsiaalkindlustusamet otsib täna aktiivselt neid peresid, kes tunnevad endas soovi hoolduspereks saada või vähemalt kaaluvad seda võimalust. Meie Eesti neljas piirkonnas töötavad asendushoolduse spetsialistid on valmis huvilistega kohtuma ja hoolduspereks saamisega seotud küsimustele vastuste leidmisel toeks olema. Peale esmavestlust, kus arutatakse vastastikuseid ootusi, hoolduspereks saamise soovi ja motiive ning antakse ülevaade edasistest sammudest ja tugiteenustest, saab üks vanematest esitada sotsiaalkindlustusametile hoolduspereks saamise sooviavalduse.

Peale sooviavalduse esitamist lepitakse potentsiaalse hooldusperega kokku kodukülastus ja pereuuringu läbiviimine, mille raames tutvutakse pere elamistingimustega ja kogutakse perekonna kohta põhjalikumat teavet. Vestluse tulemusel valmib kirjalik kokkuvõte, kuhu lisatakse uuringu läbiviija soovitused ning hinnang pere valmisolekule ja suutlikkusele lapse kasvatamisega toime tulla. Hoolduspereks soovijatel tuleb läbida ka Eestis tunnustatud eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele kohandatud koolitusprogramm PRIDE.

Sotsiaalkindlustusamet otsib täna aktiivselt neid peresid, kes tunnevad endas soovi hoolduspereks saada või vähemalt kaaluvad seda võimalust.

Hoolduspere sooviavaldus ja sellega kaasnevad dokumendid kantakse üleriigilisse hooldusperede andmeregistrisse. Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatel, kes otsivad lapsele hooldusperet, on võimalik registris oleva perekonnaga ühendust võtta ja hoolduspereks olemise võimalust juba täpsemalt ja põhjalikumalt arutada. Lapse ja perekonna vastastikusel sobivusel sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja perekonna vahel hoolduspere leping.

„…Lapse tulek perre oli väga emotsionaalne ning toimus tegelikult väga lühikese aja jooksul. Puutusime kohe kokku ka lapse perega. Hommikul meile helistati, lõunaajal kohtusime kohaliku lastekaitsetöötajaga ning pärastlõunal läksime lapse perre, kus kohtusime pereliikmetega…“.*

Riik on perele toeks

Hoolduspereks saamiseks valmistumisel ja ka pärast lapse perre saabumist on perel võimalik kasutada erinevaid tugiteenuseid, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Asendushoolduse kvaliteeditõstmine“. Teenused on tasuta kõigile eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele.

Individuaalset psühholoogilist nõustamist saab pere kasutada siis, kui vajab tuge lapse vajadustest lähtuvalt. Lisaks on perel võimalus saada endale mentor, kellega kohtudes on hea arutada näiteks lapse ettevalmistust perre tulekuks, lapse ja pere kohanemist, perekondlikke konfliktisituatsioone ning muid teemasid, mis perele on olulised. Lapsevanemad on alati oodatud ka grupinõustamistele, samuti on lapsevanematel võimalus saada osa temaatilisest toetusgrupist, kus vastava valdkonna spetsialist vastab grupiliikmete jaoks olulistele küsimustele ning teeb teemast ülevaate. Asendushoolduselt või eestkosteperest elluastuvatele noortele korraldab sotsiaalkindlustusamet tugiisikuteenust.

„…Kooskasvamine on läinud hästi, kui lapse endaga kaasa võtsime, siis see oli väga emotsionaalne…“ „…Alguses oli talle võõras, kui keegi talle pai tegi, samuti ei tahtnud ta olla süles muul ajal, kui ainult süües. Nüüd vaatab ta süles hea meelega raamatuid ja on mõnikord ka niisama. Ta on uuriv ja uudishimulik, väga rõõmsameelne, ei karda ega võõrasta. Pean ütlema, et ta on meile kõigile väga palju andnud ning rõõmu pakkunud. Ükski tõeliselt tähtis asi pole küll tema pärast tegemata või olemata jäänud…“.*

Lapsed ootavad kodu

Sotsiaalkindlustusamet soovib panustada perede toetamisse, et suureneks perepõhise asendushoolduse osakaal, ning iga laps, kes mingil põhjusel ei saa kasvada oma sünniperes, leiaks endale armastava ja hooliva perekonna. Kui te tunnete, et see teema teid kõnetab, või teate kedagi, kes võiks hoolduspereks saamise vastu huvi tunda, siis võtke palun julgelt ühendust sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonnaga. Asendushoolduse kohta saab täpsemalt lugeda ka ameti veebilehelt.

„…Suhted on ainsad, mis kestavad igavesti. Perspektiivis pean ma hooldusperet selliseks toetavate lähedaste suhete hälliks. Ka siis, kui ollakse juba täiskasvanu… Me kõik vajame enda kõrvale eri eas inimesi, võimalust anda ja vastu võtta, armastada ja olla armastatud.“*

*Oma kogemusi ja tundeid kirjeldab üks vahva lapsendaja- ja hoolduspere.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.