Kaks nädalat tagasi tuli kokku Viimsi volikogu, et valida ametist loobunud Alvar Ildi asemel Viimsile uus vallavanem. Uueks vallajuhiks sai Rein Loik, kes alles mullu kevadel lahkus peale 18 aastat ametisolekut Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe kohalt.

See pole ainus märkimisväärne ametikoht, kus uus Viimsi vallavanem on töötanud. Detsembris 1989 sai temast haridusminister Indrek Toome valitsuses. Ta jätkas haridusministrina ka Edgar Savisaare valitsuses aprillist 1990 jaanuarini 1992 ja Tiit Vähi esimeses valitsuses jaanuarist oktoobrini 1992. Aastatel 1992–1995 oli ta Estonian Airi arendusdirektor, aastatel 1995–1996 Tallinna abilinnapea. Detsembrist 1996 märtsini 1997 oli ta haridusminister Tiit Vähi kolmandas valitsuses.
Harju Elu käis Rein Loiguga vestlemas selle nädala teisipäeval.

Ettepanek asuda Viimsi vallavanemaks tuli üsna ootamatult. Kas nüüd, napid kaks nädalt hiljem, vastab see amet Teie ettekujutusele või ootustele?

Suures plaanis küll. Tegu on laiapõhjalise koalitsiooni – IRL, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond – poolt valitsetava vallaga. Ühtepidi saab volikogus asju ära otsustada, teiselt poolt kuuluvad koalitsiooni platvormidelt väga erinevad erakonnad ja see toob kaasa pika ja tihti keerulise läbirääkimiste protsessi. Kuivõrd ma seda teadsin, siis ma ka kujutasin ette, et vajalikud on avatus ja läbirääkimised, et saaksid sündida ühised otsused. Selline tegelik töö ka on.

Kas Teil olid siin ka mõned tuttavad, kes vallast rääkisid?

Kui ma ükskord järele mõtlesin, siis, jah, viimase 30 aasta jooksul, olen olnud peamiselt tippjuhi rollis. See ilmselt sobib mulle.

Eesti on ju nii väike, et ikka leiab tuttavaid. Mul on päris palju häid tuttavaid Viimsis ja siin elab ka sugulasi. Ise ma Viimsiga varem seotud pole olnud.

Mis plaanid Teil olid, kui lahkusite mullu kevadel Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe ametist? Kas kavatsesite pensionile jääda?

Ma mitte ei kavatsenud, vaid jäingi. Olen aastaid olnud tegev juhtimisalase konsultatsiooni valdkonnas. Olen nii koolitatud mentor kui coach. Asutasin oma osaühingu, olid juba esimesed projektid. Usun, et see on jätkuvalt valdkond, milles tahaks edasi tegutseda.

Selle pidite nüüd kõik kõrvale jätma?

Päriselt kõrvale ei taha jätta. Ma olen ka eelmiste ametite kõrvalt tegelenud mentorlusega. See pole töö, mida teed kaheksa tundi päevas. Ma ei tahaks sellest valdkonnast päris loobuda, ja usun, et suudan väikese mahuga ka praegu jätkata.

Te olete ise töötanud suurema osa oma elust juhtivatel ametikohtadel. Kas Teie arvates mõned inimesed sobivad paremini juhiks kui teised?

Nii ei saa päris öelda. Juhtimine on eripärane valdkond ja kindlasti on neid, et kes tahavad juhtida, ja neid kes tahavad olla juhitavad. Minu arvates eristab juhte tahe ja võime võtta vastutus. Eks see sõltub inimtüübist, aga vastutus on ikkagi tõsine asi – sa teed otsuseid, vastutad teiste inimeste eest. Mulle on juhtimine meeldinud. Mulle meeldib inimestega töötamine ja hindan meeskonnatööd. Pean end demokraatliku stiiliga juhiks, tahan asju läbi arutada.
Kui ma ükskord järele mõtlesin, siis, jah, viimase 30 aasta jooksul, olen olnud peamiselt tippjuhi rollis. See ilmselt sobib mulle.

Eelmine vallavanem Alvar Ild selgitas lahkumisjärgses intervjuus, kuidas tema tegi ümberkorraldusi vallavalitsuses – andis inimestele rohkem individuaalset vastutust, vähendas kollektiivset vastutust ja see andis tulemusi. Kas te nõustute temaga?

Jah, täiesti nõustun. Vastutus peab olema personaalne – mida rohkem inimene seda tunnetab, seda efektiivsem ta on. Tähtis on, et samas poleks kollektiivset vastutamatust. Ma saan aru, et Alvar Ild on efektiivistamise käigus palju muutnud, ja ma arvan, et see on mõistlik.

Kas Teil on samuti muudatused plaanis?

Ma ei ole veel täna valmis sellele vastama. Elu on paratamatult muudatustega seotud. Need pole miskit, mida kartma peaks, aga muudatusi ei peaks tegema muudatuste enda pärast. Tuleb teha, kui selle jaoks on vajadus.

Mis suunas on Viimsi vald minemas, kui prioriteetidest rääkida?

Täna võin ma kindlalt väita, et Viimsi on väga kiiresti arenev vald, elanike arv on ületanud 19 000 piiri. Valla eelarve tulud ületavad planeeritavaid kulusid ja see annab arengukindluse. Alanud aasta eelarve võeti vastu 17. jaanuaril. Eelarves on investeeringuteks 11 miljonit, mis on minu arvates Viimsi valla kohta päris suur maht. Investeeringud jagunevad valdavalt haridusvaldkonna ning teede-ehituse ja kommunaalvaldkonna vahel. Suurematest objektidest on plaanis Haabneeme kooli juurdeehitus ja Uus-Pärtle lasteaed. Suurim objekt, mis tehakse küll riigi raha eest, aga võtab päris suure osa ka valla eelarvest, on Viimsi riigigümnaasium, mis avab uksed 2018. aasta 1. septembril.

Teedest rääkides – Viimsi valla ühendus Tallinnaga on endiselt elanikele probleem tekitamas. Kas te näete, et siin on üldse lahendus?

Ma ei ole seda enda jaoks otsustanud, kas mul on tahet poliitikasse siseneda, sest seda ju valimised on.

Seda tuleb koos Tallinna linnaga arutada, mida praeguses situatsioonis paremaks teha annab – näiteks võimalikud ühistranspordi lahendused. Ka parima tahtmise juures lühikese ajaga teid juurde või laiemaks ei tehta. Nii et see probleem jääb ikkagi pikemaks ajaks. Aga lahendusi tuleb otsida, sest Pirita tee on tipptundidel ülekoormatud, siin pole mingit kahtlust.

Viimsi valla maine on mõnes mõttes elitaarne. Kas see oli ka määravaks vallavanema ameti vastuvõtmisel, et siin on võimalus teha suurema rahaga suuremaid asju?

Ei olnud. Eelmine vallavanem lahkus kümme kuud enne kohalikke valimisi. Ma ei otsinud enam aktiivselt tööd, ja kui ettepanek tehti, siis kaalusin seda põhjalikult. Minu jaoks on see üheksa kuud periood, kus tuleb koalitsioonilepinguga sätestatud asjad maksimaalselt realiseerida.
See, et Viimsi vald on rikas, on pluss, ma näen siin võimalusi midagi ära teha.

Kas Teie tööd lõppeb sügisel kohalike valimistega või olete nõus ka jätkama, kui ettepanek tehakse?

Aus vastus on, et ma ei oska sellele praegu vastata. Koalitsioon kutsus mind tööle selleks perioodiks, samas paluti, et ma jääksin avatuks, et ei ütleks, et mingil juhul ei planeeri jääda pikemaks.
Ma ei ole ühegi erakonna liige. Ma ei ole seda enda jaoks otsustanud, kas mul on tahet poliitikasse siseneda, sest seda ju valimised on. Võimalik jätkamine vallavanemana sõltub tulevase koalitsiooni otsustest.

Vaatamata nelja suure erakonna koalitsioonile otsustavad vallas ikkagi asju inimesed, kes teavad kohalikust elust ega täida tuimalt mujalt tulevaid käske. Kas ka see on Teie jaoks oluline?

Kindlasti on see oluline. Ega me ei räägigi siin omavahel poliitilistest vaadetest ja vasak- ja parempoolsusest, vaid kohalikest teemadest ja eesmärkidest. Kohaliku elu edendamiseks vallavalitsus ju ongi. On olemas kindel plaan kohalike valimisteni ja me viime vallavalitsusega seda ellu.