Saada vihje
Reform vähendab Harjus konstaablite arvu (0)
1. oktoobrist muutub politsei- ja piirivalveameti (PPA) struktuur ja juhtimine. Harju maakond saab kaks jaoskonda, healing kokku 36 konstaablit, allergy noorsoopolitseinikku või teisi politseinikke. Varem töötas aga Harjus kaks korda rohkem ehk 71 piirkonna- või noorsoopolitseinikku.

Muudatusi selgitas Harju Elule Põhja prefekt Kristian Jaani. “1. oktoobrist muutub politsei- ja piirivalveameti struktuur ning juhtimisskeem. Kui varasemalt oli amet üles ehitatud valdkondliku juhtimismudeli alusel, siis uuest kuust toimub juhtimine teenuste kaupa,” ütles ta.

Miks on ümberkorraldused vajalikud?

Nii juhtimise vähendamise kui ka töö ümberkorraldamisega hoiab PPA kokku personalieelarvest, mis annab võimaluse tõsta politseinike palkasid. Sissetulekute suurendamine on ka üks muudatuste vajalikkuse põhjuseseid. Meie eesmärk on tõsta uuest aastast ametnike sissetulekut minimaalselt 900 euroni. Paraku on aastate jooksul lahkunud politseist rohkem inimesi, kui on tööle tulnud.

Kõige suurem liikumine on olnud patrullteenistustes, mis on tekitanud probleeme patrullide väljapanekus. Nende aukude täitmiseks oleme aina enam kasutanud abipolitseinike ning piirkonnakonstaablite töötunde.
Muudatustega kaasneva jaoskondade liitmisega see olukord muutub. Kohalik konstaabel ei täida enam patrullpolitseiniku kohustusi.

Millised on suuremad muutused toimuvad alates uue nädala kolmapäevast?

Põhja prefektuuri viie jaoskonna asemel jätkab 1. oktoobrist tööd kolm: Kesklinna politseijaoskond, Lääne-Harju politseijaoskond, mis ühineb Lõuna jaoskonnaga ning Ida-Harju politseijaoskond, mis ühineb Tallinnas asuva Ida jaoskonnaga.

Lääne-Harju jaoskonnas hakkavad tööle 19 politseinikku, konstaablit ja noorsoopolitseinikku. Ida-Harjus 17 konstaablit ja noorsoopolitseinikku.

Linnade ja valdade kaupa jäävad tööle politseinikud järgmiselt: Maardut ning Jõelähtmet hakkavad teenindama kolm konstaablit ja üks noorsoopolitseinik. Aegviidut, Anijat ning Raasikut üks konstaabel ja noorsootöötaja. Loksa ja Kuusalu peale on üks konstaabel. Rae ja Kose vallas töötavad kaks konstaablit ja noorsootöötajat. Viimsit teenindavad kaks konstaablit ja üks noorsootöötaja. Kiilis ja Sakus on aga politseinikke üks pluss üks.

Lääne-Harjus on Keila linnas ning Padise ja Kernu vallas kumbagi ametnikku üks. Samad arvud on ka Nissis ja Vasalemmas, Paldiskis ja Keila vallas ning Saue linnas ja vallas. Harkus on üks konstaabel ja üks noorsoopolitseinik.

Kuidas mõjub politseinike arvu vähendamine turvalisusele?

Sellise ümberkorraldusega saame igas Harjumaa piirkonnas ööpäevaringselt paremini reageerida. Ühtlasi loome konstaablile soodsa pinnase, et tegelda süsteemselt vaid kogukonnakesksete probleemidega. Samuti teha koostööd kohaliku omavalitsuse ja enda piirkonna elanikega.

Kuna konstaabel teenindab mitut valda, siis tuleb kindlasti arvestada sellega, et igal ajal ei pruugi konstaabel konkreetses vastuvõtupunktis olla, vaid ta liigub senisest rohkem ringi. Kabinetitöö ning inimeste ootamine ei ole ka eesmärk omaette. Politseinik peab olema liikvel ning tegutsema tänaval, kus teda on kõige enam vaja.

ARTUR TALVIK
vabakonna aktivist Tapurla külast

Mulle tundub, et valitsus on saanud aru: riigi tugisüsteemide ülalpidamiseks ei ole piisavalt raha. Aga samas ei ole antud ka piisavalt õigusi vabatahtlikele, kes on valmis neid tugisüsteeme osaliselt üleval hoidma. Muuhulgas näiteks seisma korra eest.
See on üks põhimõtteline vaidlus põhiseaduse tõlgendamise teemal, et kui jõu monopol kuulub riigile (loe: valitsusele), siis miks seda ei usaldata kasvõi volituste abil kogukondadele.

Abipolitseinikele anti õigusi juurde, aga mitte kõik vabatahtlikud ei taha astuda abipolitseinikuks. Juminda poolsaare korrakaitse sai tänavu viieaastaseks ning jätkab tegevust. Aga me ei ole politseinikud. Kui meil suuremaks jamaks läheb, on ikkagi politsei abi vaja.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.