Saada vihje
Rannamõisa kiriku orel saab korraliku remondi (0)
Article title
Aare Kimmel Rannamõisa kiriku oreli ees.
Rootsist kingituseks saadud Åkerman & Lund orel on Harku valla Rannamõisa rahvast teeninud juba üle veerand sajandi. Kevadel teostab Kriisa Oreliehitus OÜ põhjalikuma ümberehituse, millega orel saab elektrilise juhtimise.

67-aastase Aare Kimmeli sõrmed käivad nobedalt mööda Rannamõisa kiriku oreli klaviatuure. Parasjagu kõlab “Jumal, vägev valitseja, meie kõige ülem hea.” Kiriku organistiks on küll Anneli Merelaid, kuid vajadusel musitseerib pilli omal käel mängima õppinud Kimmel ise.

EELK Rannamõisa kogudusel on kokku 700 liiget. “Ma teenin seda kogudust vaimulikuna alates 1992. aastast. Päris õpetaja ordinatsiooni sain 1998. aastal,” täpsustab Kimmel, kes on minevikus töötanud ka sovhoosi traktoristina ja köögivilja kasvatajana.

Rootslaste kingitus

1901. aastal valminud Rannamõisa kiriku esialgne orel hävis Teise maailmasõja keerises. “Siin oli ainult tühi kast ja natuke kolu seal sees. Oreli asemel sai mängitud harmooniumi. Ajas asja ära, kui rahvast palju ei olnud,” meenutab Kimmel.

Kiriku remont algas juba Harku külanõukogu aegadel, kui hoonesse rajati küttesüsteem. 1992. aastal sai kirik Rootsist Äppelbo koguduselt kingiks firma Åkerman & Lundi oreli, mis on ehitatud 1920–1930-aastatel.

“Rootslased ise panid ta siin üles ka,” räägib Kimmel. Oreli asukohaks sai kiriku sissekäigu juures olev rõdu. “Siin vaadati ennem kooripealse toestus üle, kas see üldse välja kannatab seda.”

Tinaviled oreli sees. 

Tinaviledega orelit mängitakse igal pühapäeval jumalateenistuse ajal, aga ka matuste ja laulatuste puhul. “Pillil on kaks manuaali ja pedaal. Registreid on 15. Mängutraktuur on pneumaatiline,” selgitab 78-aastane meister Hardo Kriisa, kes on orelit hooldanud alates selle paigutamisest Rannamõisa kirikusse.
“Orelid iseenesest on üsna kapriissed pillid. Orel on suur, siin on tehnilisi detaile palju. Nii nagu igasugune tehnika, vajab ka see aeg-ajalt kohendamist või parandamist.Siin on mõned viled, mis teinekord peale jäävad. Siis tuleb jälle meister kutsuda ja ta teeb asjad korda,” täpsustab kirikuõpetaja.

Korrastusülevaatusi on Rannamõisa kiriku orelile tehtud iga aasta. “Tavaliselt saab päevaga tehtud,” ütleb Kimmel. Selline ülevaatus maksab paarikümnest eurost paarisaja euroni.

Ümberehituse vajadus

“Pilli on lihtsalt hooldatud! Aga ühed ja samad probleemid ikka kummitavad. Seepärast võtame ette mõned tehnilised muudatused, et pilli töö muuta stabiilsemaks,” selgitab Kriisa.

Mõned aastad tagasi andis Kriisa Kimmelile mõista, et ümber tuleks teha kogu oreli juhtimissüsteem. “Praegu juhib pult orelit pneumaatiliselt. Torud lähevad iga registri ja iga vile juurde, aga ligi nendele õieti ei pääse,” kurdab Kimmel.

“Kriisa soovitas oreli üle viia elektrilisele juhtimisele. Sõlmedele, kuhu praegu ligi ei pääse, saaks siis ligipääsu. Näiteks Soomes on seda tehtud teatud kohtades. Otsustasime, et ka meie teeme nii,” ütleb kirikuõpetaja.

“Mitte torud, vaid magnetid hakkavad juhtima seda asja, mis teeb pilli mängimise täpsemaks. Muidu on nii, et klahvi vajutamise ja hääle ilmumise vahel on teatud aeg,” selgitab Kimmel.

EELK Rannamõisa kiriku koguduse kümneliikmeline nõukogu võttis oreli ümberehitamise otsuse vastu selle aasta jaanuaris. Selle aluseks oli Kriisa Oreliehitus OÜ hinnapakkumus 15 336 eurot.

17. jaanuaril pöördus kogudus toetuse saamiseks abipalvega Harku valla poole. Vallavolikogu otsustas 28. veebruaril eraldada reservfondist 5112 eurot ümberehituse toetuseks. Ülejäänud kaks kolmandikku vajaminevast summast on koguduse oma raha.

Kriisa Oreliehitus OÜ alustab Rannamõisa kiriku oreli ümberehitusega kas märtsi lõpus või aprilli alguses. “Eesti kirikud sõltuvad ilmastikuoludest. Töid alustame vastavalt tööks sobivate tingimuste tekkimisel kirikus ja püüame lõpetada jaanipäevaks,” lubab Kriisa.

“Oreli kõla jääb samaks, sest heli tekitavad viled on ju samad. Mängimine muutub mõnevõrra mugavamaks,” loodab Kimmel.

Mis saab aga siis, kui tulevikus jumalateenistuse ajal elekter ära läheb? “See oht on olemas. See on terve meie eluga olemas. Mis meie linnadest ja kõrghoonetest saab, kui äkki elektrit ei ole ja liftid enam ei sõida,” ütleb kirikuõpetaja.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.