Saada vihje
Rae vald kasvab tuhandete kaupa (0)
Article title
Rahvaarvu kasv/kahanemine 2018. aastal.
Kui tunamullu tundus erakordne, et Rae valla elanike arv kasvas 2016. aastaga peaaegu tuhande inimese võrra, siis juba järgmisel, 2017. aastal ulatuski rahvaarvu kasv üle tuhande ning lõppenud aastal korrati seda saavutust, kui elanike registrisse lisandus kalendriaastaga 1085 elanikku.

Kui minna ainult kolm aastat ajas tagasi, siis 2016. a 1. jaanuari seisuga oli Rae valla rahvaarv napilt alla 16 000. Alanud aasta esimese päevaga aga ollakse jõudnud juba üle 19 000, täpsemalt 19 053 elanikuni. Tulevikku vaadates tähendab see, et tõenäoliselt juba käesoleva aastaga jõutakse 20 000 elanikuni.

Rae vallavanem Mart Võrklaev ütles kasvu kommenteerides, et see on tore. “Seoses rahvastiku kiire juurdekasvuga on meie jaoks kõige suurem väljakutse tagada kõikidele noortele elanikele kooli- või lasteaiakoht,” lausus ta ja tõi välja, et ka alanud aasta eelarve on valla jaoks rekordiline, jõudes juba 50 miljoni euro lähedale. Suur osa investeeringutest läheb haridustaristu järeleaitamiseks, sest valla elanikkond on üks Eesti noorimaid ja lapsi sünnib palju.

“Suurimad investeeringud 2019. aastal on Peetri piirkonnas kahe lasteaia valmimine ning uue nelja paralleeliga 840-kohalise põhikooli projekteerimine ja ehitamise alustamine. Uus kool on plaanis avada 2020. aasta 1. septembril,“ ütles Võrklaev.

Rahvaarvu kasv tuli suures osas Tallinna arvel – lausa 1014 inimest kirjutas aasta jooksul end pealinna elanikust Rae valla elanikuks. Näiteks aastal 2015 oli Tallinnast valda registreerunute arv poole väiksem. Võrklaeva sõnul näitab taoline ümberkolimine (või -registreerimine), et Rae vallas on hea elada.

Lapsed, tühjus, keskiga

Samas kasvas mullu Rae vallas ka sündide arv – ilmavalgust nägi 397 last, aasta varem oli see arv 339. Ka sündide arv on kategooria, kus Rae vald on vähemalt Harjumaal teistest pikalt ees – rahvaarvu poolest võrreldavas Viimsi vallas (elanike arv 1. jaanuari seisuga 20 360) sündis mullu 250 last, aasta varem 208.

Neid valdu, kus sündide arv oli aasta varasemast kõrgem, oli mullu veelgi – näiteks Jõelähtme (vastavalt 90 ja 65 sündi) ning Lääne-Harju vald (129 ja 120). Samas on ka omavalitsusi, kus sündivus oli aastatagusega võrreldes märkimisväärselt väiksem – näiteks Kiili vald (vastavalt 76 ja 90 sündi), Maardu linn (127 ja 149) ning Kose vald (72 ja 91).

Kiili vallavanem Aimur Liiva ütles sündide arvu kommenteerides, et pikemas perspektiivis on sündide arvu langus paratamatu, sest suurem osa vallaelanikest liigub lapsesaamise east välja.

Kui vaadata valdade rahvastikupüramiide, siis sama saatus ootab kõiki Harjumaa omavalitsusi. Ühine nimetaja on, et ülivõimsalt kõige väiksem vanusegrupp on praegused 20–24-aastased. Olukorra iseloomustamiseks saab parima näitena kasutada Rae valda, kus vanuses 20–24 on elanikke 520, vanuses 35–39 aga 2215 ehk rohkem kui neli korda enam (andmed on pärit 2018. aastast). Ka vanuses 15–19 on inimesi märkimisväärselt vähem kui teistes vanusegruppides (730). Teistes suurtes valdades, Saue, Viimsi ja Harku vallas, on vanuseline jaotus ühtlasem, kuid langus on suurim samas vanusegrupis ehk 20–24-aastaste hulgas – Viimsis elab selles eas inimesi 746, Harjumaa suurimas, Saue vallas 848 ja Harkus, kus elanike arv on Rae vallast 4000 võrra väiksem, 517.

Järgmine suur tõusulaine aga algab praeguste kuni 14-aastastega ning jätkub vähemalt järgmised 15 aastat, sest sündide arv, nagu öeldud, püsib praegu Harjumaal stabiilne. Suurimate valdade näitel: 5–9-aastaseid elab Rae vallas 1944, Saue vallas 1817, Viimsi vallas 1693 jne. 0–4-aastaseid elab Rae vallas 1888, Viimsi vallas 1397 ja Saue vallas 1468.

Laste ja noorte suure osakaaluga paistavad silma veel ka Saku, Kiili ja Harku vald.
On ka teistpidiseid näiteid – Maardu linnas elab 55–59-aastaseid koguni 1448 (linna rahvaarv on u 16 000), kui samal ajal on Rae vallas sama eagrupi inimesi 690 ehk rohkem kui poole vähem, ehkki valla elanike arv on kolme tuhande võrra suurem.

40–60-aastaste suure osakaaluga paistab silma ka Lääne-Harju vald – neid elab vallas 3762, samas kui 20–40-aastaseid on 2877. Näiteks nende naabritel, Keila linnas, on asjad palju paremini tasakaalus – 40–60-aastaseid elab seal mulluse seisuga 2509, 20–40-aastaseid 2619.

Loksal lõppes kadu

Harjumaal oli mullu vaid kaks omavalitsust, kus rahvaarv vähenes – Kuusalu vald kaotas 26, Lääne-Harju vald 16 elanikku. Kui viimaste aastate jooksul on rahvaarv vähenud ka Harjumaa niigi kõige väiksemas omavalitsuses, Loksa linnas, siis mullusega kasvati 18 elaniku võrra. Loksast väiksuse poolest järgmised, Raasiku ja Kiili vald, kasvasid mõlemad, kuigi üsna erinevas tempos, vastavalt 15 ja 159 elaniku võrra.

Rahvaarvult sarnase Raasiku ja Kiili (vastavalt 5065 ja 5461 elanikku) üsna suur erinevus juurdekasvus iseloomustab laiemalt ka kogu Harjumaa jaotumist kaheks piirkonnaks, millest üks (n-ö kuldne ring, kuhu kuulub ka Kiili vald) kasvab aastast-aastasse ja ülejäänud Eestiga (v.a Tallinn) võrreldes üüratu kiirusega, teine aga (kuhu kuulub ka Raasiku vald), mida üsna tinglikult võib nimetada kesk- ja ääremaaks, aga ei kasva ega kahane oluliselt. Kuldse ringi vallad ehk need, kel ühine piir Tallinnaga, kasvasid mullu kokku 3238 inimese ehk 2,9% võrra, mis on rohkem kui 2017. aastal. Kesk- ja ääremaa kasvas ka, kuid vaid 154 inimese ehk 0,3% võrra. Täpselt sama palju (0,3%) oli aga aasta varem kadu.

Kogu Harjumaa rahvaarv (ilma Tallinnata) kasvas mullu aga peaaegu 4000 inimese võrra, mis on märkimisväärselt rohkem kui aasta varem (2785 inimest). Kasvuprotsendiks oli 2,4%, mida perspektiivi pannes saame aru, kui suur see protsent tegelikult on – kui kogu Eesti rahvaarv kasvaks aastas 2,4% võrra, tähendaks see ümmarguselt 30 000 inimest ehk Saaremaa jagu elanikke.

Rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019

Saue vald 22 304
Viimsi vald 20 360
Rae vald 19 053
Maardu linn 15 981
Harku vald 14 932
Lääne-Harju v 12 865
Saku vald 10 206
Keila linn 10 087
Kose vald 7223
Jõelähtme vald 6612
Kuusalu vald 6521
Anija vald 6291
Kiili vald 5461
Raasiku vald 5065
Loksa linn 2681

Harjumaa 165 642

Tabelis pole arvestatud rahvastikuregistri seaduse muudatust, millega arvestati maha isikud, kelle elukoht on märgitud vaid kohaliku omavalitsuse täpsusega.

Allikas: siseministeerium

Elanike arvu kasv/kahanemine protsentides 2018. a

Rae vald 6,0%
Harku vald 4,0%
Saku vald 3,5%
Kiili vald 3,0%
Jõelähtme vald 2,9%
Viimsi vald 2,9%
Saue vald 2,7%
Maardu linn 1,6%
Keila linn 1,3%
Loksa linn 0,7%
Kose vald 0,4%
Raasiku vald 0,3%
Anija vald 0,1%
Lääne-Harju vald -0,1%
Kuusalu vald -0,4

Harjumaa +2,4%

Kuldne ring vs ülejäänud

Kuldne ring 114 369 +3238 +2,9% (mullu +2,3%)
(Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Viimsi vald)
Ülejäänud 50 733 +154 +0,3% (mullu -0,3%)
(Anija vald, Keila linn, Kose vald, Kuusalu vald, Loksa linn, Lääne-Harju vald, Raasiku vald)

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.