Saada vihje
Raasiku tuletõrjeühing tähistas taasloomise 20. aastapäeva (0)
Article title
Mirt Külv proovis järele, mis tunne on pulberkustutiga tuld kustutada. Tüdrukul hoidsid silma peal Valdeko Vaher ja Jaak Laanisto. FOTO: Andres Tohver
Neljateistkümne vabatahtliku päästja ja kolme päevinäinud kustutusautoga MTÜ Raasiku Tuletõrjeühing annab oma panuse tuleohutuse tagamiseks Ida-Harjumaal. 1. juuni pärastlõunal kell üks koguneti Raasiku depoosse piduüritusele.

“Tänavu täitus 20 aastat Raasiku tuletõrjeühingu taasloomisest,” ütles nii Raasiku tuletõrjeühingu kui ka Eesti tuletõrjeliidu juhatusse kuuluv Jaak Laanisto avasõnad.
Raasiku tuletõrjeühing loodi 24. juunil 1927. Üheksa aastat hiljem valmis Pae tänava depoohoone. Nõukogude võim sulges ühingu, kuid depoohoone kasutamist jätkati. Tuletõrjeühing taastati 24. veebruaril 1999.

Rikkaks ei saa

Päästeliidu nõukogu liige Toomas Sillamaa avaldas arvamust, et vabatahtlike peamiseks tänuks on rahulolu tehtud tööst. “Rikkaks selle tööga ei saa, sellega saab äärmisel juhul õndsaks.”
Jagamisele läksid Raasiku tuletõrjeühingu 20. juubeli märgid. Et 7. septembril täitub 100 aastat Üleriiklise Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltside Liidu loomisest, jagati Raasikul ka juubelimärke “Eesti tuletõrje ja pääste 100”.

Märkidega tunnustamise pälvisid Valdeko Vaher, Harri Aljasmäe, Reino Aljasmäe, Külli Vaher, Risto Kärner, Heiko Aljasmäe, Karin Möllits, Pille Vaher, Erik Kaljurand, Kalev Vaher ja Erik Tensing.
Kulminatsiooniks oli Raasiku tuletõrjeühingu taastamist vedanud Valdeko Vaheri autasustamine Päästeliidu Hoolsusmärgi Kuldristi I liigiga, mille juurde anti vastav tunnistus. Tänukirja Valdekole ulatas ka Raasiku abivallavanem Are Ets – pikaajalise vabatahtliku töö eest tuletõrjeauto ja depoo korrashoiul.
Tänusõnu jagus veel Kehra kutselise päästekomando meestele. “See on see tugigrupp, kuhu me oleme kinnitatud oma Raasiku tuletõrjeühinguga,” rõhutas Jaak.

Järgnevalt said huvilised tutvuda tuletõrjeautodega. Lisaks pakuti võimalust tuld ise kustutada – nii pulberkustuti, tulekustutusteki kui ka voolikuga. Käe said valgeks täiskasvanud, aga ka väikesed lapsed.

14 vabatahtlikku

Ühingul on praegu seitsme vabatahtlikuga komando Raasiku alevikus ja samuti seitsme vabatahtlikuga Aruküla komando. “Optimaalne oleks 12 ja 12,” tunnistas Jaak Harju Elule.
Tuletõrjeauto rooli keeramiseks läheb vaja C-kategooria juhilube, lisaks tuleb läbida alarmsõiduki juhtimise koolitus. Raasiku komando seitsmest vabatahtlikust on vajalikud paberid vaid Valdekol. Aruküla komandos on kõlbulikke juhte siiski neli.

Töövahenditeks saadi esialgu Aruküla kolhoosile kuulunud 1,5-tonnise veepaagiga GAZ-66 ja 3,8-tonnise paagiga GAZ-53. Kuue aasta eest osteti Rootsist lisaks Volvo kustutusauto, mille paak mahutab 7,5 tonni vett. Kõik need masinad on valminud kaheksakümnendatel.
“Vanemates masinates ei ole turvavöid, müra on suur, pidureid on keeruline hooldada, ei ole tagavaraosasid saada,” kurtis Toomas. Kitsaskohaks on ka see, et näiteks Raasiku komando depoosse suuremad masinad kui GAZ-66 ja GAZ-53 ei mahugi.

“Praegu käib Aruküla depoo projekteerimine. Kui me saame need asjad ühele poole, siis teeme Raasiku depoo otsa kuni 60-ruuduse lisahoone. Siis saab sinna päästeametilt suurema auto hankida,” selgitas Jaak.
Raasiku tuletõrjeühing saab vallalt ja päästeametilt aastas kokku 20 000 eurot toetust. “Lepingus on kirjas, et meie tööraadius on 25 kilomeetrit. Sõidame välja kuni Muugani,” täpsustas Valdeko. “Vahest aetakse ka Järvamaale, Tallinnasse ja Ida-Virumaale,” lisas Jaak.

Oluline on ennetustöö

Leping päästeametiga näeb ette, et Raasiku tuletõrjeühingu vabatahtlikud peavad jõudma masinatesse 15 minuti jooksul väljakutse saamisest. “Tegelikult sõidame välja 8 minuti jooksul,” kiitis Valdeko oma vabatahtlikke.

Raasiku vabatahtlikud said eelmisel aastal sadakond teavitust tulekahjude kohta. Masinatega sõideti välja siiski vaid kolmandikul juhtudest, sest kogunemise ajal selgus sageli, et tulekahju oli kardetust väiksem või olid päästjad kusagilt mujalt juba kohale jõudnud.

Pingutustest hoolimata võib tulekahju lõppeda tragöödiaga. “Peningil oli üks korteritulekahju. Kui ma ukse taha jõudsin, siis ma kuulsin veel lapse nuttu. Kui me ukse lahti saime, oli põrandal 10-15 sentimeetrit enam-vähem läbipaistvat õhku, aga kahjuks seda last me päästa ei suutnud,” ohkas Valdeko.

Arukülas leidis aset suuremgi tragöödia. “Maja põles, kolm last oli sees. Üks nendest õnneks suutis ennast ise päästa, aga kaks tükki jäid sisse ja hukkusid,” meenutas Valdeko. “Kuna mul endal on viis last, sellepärast see on mulle väga hinge jäänud,” sõnas mees.

Et tuli ei hävitaks kodusid ja inimelusid, on vabatahtlikest Karin Möllits keskendunud ennetustööle. “Ma käisin läbi esimese ja teise astme koolitused,“ ütles ta.
Praeguseks on Karin käinud enam kui sajas kodus, pidanud ennetusloenguid, kontrollinud küttekollete korrashoidu ja suitsuandurite olemasolu. “Kui ma sedasi mõnegi tulekahju suudan ära hoida, siis minust on siin komandos kasu olnud,” arvas naine.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.