Saada vihje
Raasiku mees juhib Ida-Harju politseijaoskonda (0)
Article title
Roger Kumm oma töökabinetis.
39-aastane Roger Kumm juhib alates 1. maist Ida-Harju politseijaoskonda, kus tema käe all töötab 160 alluvat. Lääne-Virumaalt pärit, kuid praegu Raasikul elav Kumm on kogenud kriminaalpolitseinik, kes usub, et kuritegude ennetamine aitab ühiskonda turvalisemaks muuta.

Politseinikutöö on Roger Kummi jaoks perekondlik traditsioon, sest seda ametit pidas juba tema isa Arvi Kumm. “Eks see mingit pidi mõjutas,” arvab asjaosaline oma elukutsevaliku kohta.
Arvi Kumm liitus politseiga, kui üheksakümnendate alguses hakati Eesti politseid taaslooma. “Ta lõpetas Nõmme politseikooli, töötas nii Rakveres kui Tallinnas,” meenutab poeg.

Soov ise toime tulla

1998. aastal Rakvere reaalgümnaasiumi lõpetamise eel kavatses Roger Kumm esialgu astuda Eesti Riigikaitse Akadeemiasse.

“Enne sisseastumiseksameid otsustasin ma proovida kätt politsei Tallinna juhtimiskeskuses, vastates numbril 110 hädaabikõnedele. Seal mõtted muutusid. Ma tegin enda jaoks otsuse, et ma käin kaitseväes ära ja siis vaatan, mis ma elult tahan,” selgitab mees.

Ajateenistuse läbis Kumm õhutõrjedivisjonis, mis paiknes Tallinnas Magasini tänaval vana vangla vastas. Et saada allohvitseriks, oli ta kolm kuud ka Võrus Meegomäel kaitseväe lahingukoolis. Osa ajateenistusest möödus Tapal.

“Tolleks ajaks ma olin otsustanud, et ma ei taha enam oma vanemate rahakoti peal elada ja Paikuse politseikool pakkus võimalust. Seal oli hea õpe, kõigil stipendium, aga selle suurus sõltus õppeedukusest,” meenutab Kumm, miks liisk langes politseitöö kasuks.

2003. aastal Paikuse politseikooli lõpetamise järel algas Kummi töö kriminaalpolitsei uurijana Tallinnas. Aasta hiljem kutsuti ta tööle Põhja-prefektuuri kriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonda.

Võitlus varguste vastu

“Enamasti tegelesin jälitusmenetlustega. Ma kuulusin tiimi, kes tegeles professionaalsete sarivarastega. Tol ajal näiteks tegutses sarivaraste grupp, kes omas veoautot ja öö jooksul tehti terved laod tühjaks,” meenutab Kumm.

“Üks punt lõhkus kaubanduskeskuste katustele öösel suured augud sisse. See ei ole ühe päeva töö. Nad käisid luuramas, vaatasid, kuidas turvamehed on, kuidas turvasüsteemid on. Vaatasid, kas turvamehed avastavad selle augu ühe-kahe päevaga või ei avasta. Siis nad tegid selle lõpliku avamise, eemaldasid selle viimase kihi alles varguse toimepanemise ööl,” räägib Kumm.

Oli ka teisi taktikaid. “Vargad parkisid ettevõtte ette oma toonitud klaasidega auto, panid sinna kaamera, mis filmis, kuidas ettevõte töötaja vajutab turvasüsteemi PIN-koodi.” Kummis sõnul nimetati selliseid vargaid fantoomvarasteks.

Profivaraste pundid olid kuue-seitsme-kaheksaliikmelised. “Kes luuras, kes varastas, kes realiseeris,” selgitab Kumm.

Aastas tabas Kummi meeskond keskmiselt 12 sarivarast, kes saadeti kolmeks-neljaks aastaks trellide taha. “See ei olnud ainult minu töö, see oli terve meie tiimi töö,” kiidab ta kolleege.

Järgnevalt juhtis Kumm majanduskuritegude talitust, mis pidi tegelema nii kelmuste kui küberkuritegudega. Tol ajal ei olnud veel eraldi küberkuritegude üksust,” selgitab ta.

2014. aastal sai Kummist raskete kuritegude talituse juht, kus uuriti kõige raskemaid isiku- ja varavastaseid kuritegusid, sealhulgas tapmised ja röövid, aga ka autovargused ning kelmused.

Tõus karjääriredelil

Alates käesoleva aasta 1. maist on Roger Kumm Põhja prefektuuri Ida-Harju politseiülem. Tema käe all töötab 160 alluvat. Piirkond ise hõlmab Tallinna Lasnamäe ja Pirita linnaosasid, Maardu linna, Loksa linna, valdadest kuuluvad sinna Viimsi, Jõelähtme, Kuusalu, Rae, Raasiku, Anija ja Kose.

“Praegu on lähisuhtevägivald hästi aktuaalne. See on probleem number üks,” teavitab Kumm Harju Elu lugejaid hetke tulipunktist.

“Ei ole ka harvad need juhtumid, kus naine ja mees tarbivad alkoholi ja lõpuks üks pool pussitab teist. Kõige tavapärasem raske kehavigastuse tekitaja on kodune nuga,” ütleb politseijuht.

Eelmisel aastal sai politsei üle Eesti 15 000 teadet lähisuhtevägivalla kohta ja umbes veerandil juhtumitest alustati kriminaalmenetlust.

Jaoskonna juhina tahab Kumm olla eestvedajaks veelgi suuremale kohalolekule kogukonnas, olgu selleks kokkusaamised avaliku ja erasektoriga, patrull- ja piirkonnapolitseinike igapäevatöö või kohalolu sotsiaalmeedias, kõnetades ka Ida-Harju rohkearvulist venekeelset kogukonda.

Kummi jaoks on südamelähedane just noorte õigusrikkujate mõjutamine ning vaimsete häiretega inimeste varajane märkamine. “Peame üheskoos märkama kogukonnas tekkida võivaid probleeme ning sellest varakult teatama, et ametkonnad saaksid hakata lahendusi otsima. Olen tugevalt ennetuse usku ja varajane märkamine on parim ennetamise koht,” arvab ta.

Roger Kummi elulugu

1980 sündis Rakveres
1998 lõpetas Rakvere reaalgümnaasiumi
1998–1999 tööl politsei Tallinna juhtimiskeskuses
1999–2000 ajateenistus kaitseväes
2001–2003 õpingud Paikuse politseikoolis
2003–2004 kriminaalpolitsei uurija Tallinnas
2004–2012 kriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna töötaja
2005–2008 õpingud sisekaitseakadeemias
2012–2014 kriminaalpolitsei majanduskuritegude talituse juht
2013–2015 sisejulgeoleku magistriõpe sisekaitseakadeemias
2014–2017 kriminaalpolitsei raskete kuritegude talituse juht
2017–2019 kriminaalpolitsei isikuvastaste kuritegude talituse juht
2019– Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna juht

Abielus, kolme lapse isa

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.