Saada vihje
Puuna silla valmimine venib ehitajate saamatuse tõttu (0)
Puuna silla rekonstrueerimine Padise vallas ei taha kuidagi valmida, ehkki esialgsete lubaduste järgi pidi see liikluseks avatama juba 29. augustil. “Tublisti on vaeva nähtud ümbertegemistega,” tunnistab abiinsener Avo Blankin, kes teeb objektil ehitusjärelevalvet.

Varasem Puuna sild Padise vallas Vihterpalu jõel ehitati 1929. aastal. Selle kaks kaldasammast ja kaks jõesammast laoti lubitsementmörti kasutades raudkividest. Pealisehitus – talad ja silladekk – tehti raudbetoonist. Sild asub Keila-Padise-Vihterpalu-Nõva maanteel.

“Sild oli väga hästi ehitatud. Oleks võinud südamerahuga veel 100 aastat püsida. Ainult üks häda oli-ta oli kitsas,” arvab Blankin.

Maanteeameti andmetel valiti ehitaja avatud hankemenetluse tulemusena 2017. aastal alguses.

Ehituslepingu maksumus on 327 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Peatöövõtja on Järelpinge Inseneribüroo OÜ, alltöövõtjaks Gellerton OÜ. Puuna sild suleti liikluseks juuni alguses, osalised ehitustööd jalakäijate ajutiseks ülepääsuks algasid mõnevõrra varem.

Juuni lõpus lammutati vana silla pealmised osad, ent säilitati raudkividest kaldasambad ja jõesambad, mõlemaid võeti siiski pisut madalamaks. “Et silda saaks laiemaks ehitada, tuli ehitada riiglid, mille peale silla talad ja tekk jäävad toetuma,” meenutab Blankin.

Ümberehituse betoonosa hakati valama 14. juulil. Sild on kolmeavaline. “Pluss kaldasambaplaadid ja mahasõiduplaadid,” selgitab Blankin.

Kuidas siis ümberehitus on edenenud? “Üle kivide ja kändude,” ohkab Blankin. “Objektil ei ole tööjuhti ja meeste kvalifikatsioon on selline, mida ma kohtan esimest korda.”

Gellerton OÜ juhatusse kuuluvad Jüri Aniste ja Lea Ojala. Aniste sõnul on firma toonud ehitajad peamiselt Pärnumaalt. Mõne nädala eest toodi lisatööjõuks kolm meest Ukraina linnast Harkovist.

Blankini sõnul oskavad ehitajatest jooniseid lugeda vaid üks eesti ja üks ukraina mees. “Vaja oleks ehitaja algkoolitust,” arvab Blankin.

Kas Aniste on meeste kvalifikatsiooniga rahul? “Ikka. Saavad hakkama. Poolel brigaadil on ikkagi 5-10-aastane betoonitööde kogemus,” vastab mees.

“Kuna ma tegelen omanikujärelevalvega, siis lõviosa lähebki selleks, et neid õpetada, mida peaks tegema ja mismoodi. Paraku olen mina see, kes laseb neil kogu aeg ümber teha,” ohkab Blankin.

Mis läks valesti?

Blankin toob näiteks silla hüdroisolatsiooni. “Mehed teevad esimest korda seda tööd,” kurdab ta. Ehitajad panid hüdroisolatsiooni eelmise nädala reedel ja laupäeval, kui sadas vihma. “Nüüd teeme ringi,” kirub Blankin.

Probleeme on olnud silla pinna tasaseks saamisega, samuti raketiste tegemisega. “Raketis vajus laiali, sest kasutati keevitatud tõmmitsaid. Need ei pea vastu,” selgitab Blankin.

Abiinseneril on tulnud ehitajatele õpetada kõige lihtsamaid töövõtteid – alates sellest, mismoodi käsisaega saagida. Keerulisemate tööriistadega on mehed käitunud lohakalt. “Ketassaag visatakse maha, tera allapoole,” ütleb Blankin.

Gellerton OÜ juhatuse liikme Jüri Aniste arvates saavad ehitajad tööga hakkama. 

Aniste tunnistab, et ei ole Puuna silla renoveerimistööde algusega kursis, sest töötas ehitusobjektil Soomes Lapua linnas. Puuna silla juurde jõudis ta juuli alguses.

Blankini sõnul oskavad ehitajatest jooniseid lugeda vaid üks eesti ja üks ukraina mees. “Vaja oleks ehitaja algkoolitust,” arvab Blankin. Ta teeb kriitikat ka Aniste aadressil, kelle jooniste lugemise oskus ei ole tema arvates tasemel.

“Eelmise nädala lõpp läks vihmaseks,” kurdab Aniste. “Keda ilm mõjutab, see on valinud vale elukutse, see ehitajaks ei sobi,” arvab järelevalveinsener.

Kuidas silla ehitamine graafikus püsib? Aniste sõnul oli Puuna silla avamise esialgne tähtaeg 29. august. Siis lubati maanteeameti veebilehel, et sild avatakse 4. septembril. Kui aga Harju Elu sellel päeval olukorraga tutvus, oli hüdroisolatsiooni paigaldamine pooleli, sillalt puudusid asfalt ja käsipuud.

Aniste sõnul on Puuna silla rekonstrueerimisel tehtud kohati seitsmepäevaseid töönädalaid, alustades hommikul kell kaheksa ja lõpetades õhtul kell kaheksa.

“Tänu nendele ümbertegemistele oleme kolm nädalat graafikust maha jäänud,” tunnistab aga Blankin. “See võiks väga ilus sild olla, aga need möödapanekud on nii viletsad, et inetu on. Südamest on kahju,” ütleb ta.

Järelpinge Inseneribüroo projektijuht Sven Naadel ja maanteeameti põhja regiooni sillainsener Kalmer Helgand annavad lihvitud ühisvastuse: “Seoses vana silla erinevusega 1929. aasta projektist on tööde käigus tulnud teha muudatusi projektlahendusse. Tööde tegemise graafikust ollakse nädal, kaks maas, kuid objekt valmib tähtaegselt.” Objekti valmimise tähtaeg on tema sõnul 31. oktoober 2017.

Liinibussi juht Mehis Laur kardab, et võib porisele ümbersõidule oma sõidukiga kinni jääda. 
Inimesed pole rahul

Puuna silla rekonstrueerimise venimine on tekitanud pahameelt nii bussijuhtides kui erasõiduki omanikes, kes peavad ringi tegema mööda mudast kruusateed.

“See põldudevaheline tee ei kannata niisugust liikluskoormust ning on muutunud väga raskelt sõidetavaks,” kirjutas Harju Elule arhitekt Erik Hanson, kes kasutab ümbersõitu Noarootsist Tallinna pääsemiseks.

Rahulolematu on ka bussi 146 rooli keerav Mehis Laur. “Tee, mida mööda me ringi sõidame, on läbimatu. See ei olegi tee, vaid üle põllu tuleme. Vihmase ilmaga tuleks liinibussiga nagu rallikrossilt,” räägib ta.

Seni pole Laur bussiga kruusateele veel kinni jäänud. “Aga suur risk on jääda,” arvab ta.

TEAVE: Puuna sild
• Ehitati 1929 aastal.
• Renoveeritakse 2017. aastal.
• Senine kandevõime 60 tonni. Renoveerimise järel 120 tonni.
• Senine laius 5,7 meetrit. Renoveerimise järel 7,4 meetrit.
• Senine pikkus on 46,6 meetrit ja see ei muutu.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.