Saada vihje
Psühhootiline häire on ravitav (0)
Igal aastal haigestub Eestis esmasesse psühhoosi ligikaudu 400 inimest. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et seni kuni kestab tugiprogramm, tuleb abi vajav inimene eluga paremini toime.

“Esmasesse psühhoosi haigestunu vajab sageli peale haiglaravi tuge, et muutunud olukorraga toime tulla. Iru noortemaja on haiglast tulekul vaheetapiks iseseisvasse ellu suundumisel,” räägib Tallinna Vaimse Tervise Keskuse ja tulevase Iru noortemaja vanemtegevusjuhendaja Mari Agur. “Mida varem aidata, seda tõenäolisem on, et nad ei jää haigusega üksinda,” lisab Agur.

Iru noortemajas avatakse oktoobris Eesti esimene rehabilitatsioonikodu psühhootilisse häiresse haigestunud noortele. Kodu pakub 18 kohta 18-35aastastele noortele. Programm kestab 2 aastat ning seda rahastab Sotsiaalkindlustusamet läbi erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse. Elamis- ehk kommunaalkulud peab inimene ise tasuma.

Psühhoos ja väärarusaamad

Mis on psühhoos? Psühhoos on psüühikahäire, millega inimese reaalsuse taju on häiritud. “See avaldub erinevatel inimestel erinevat moodi: esinevad häired mõtlemisprotsessis, inimene võib olla vähe motiveeritud ning ei suuda enam tööl või koolis käia, võidakse näha, kuulda või tunda asju, mida tegelikult pole,” nimetab Agur haiguse tunnuseid.

Psühhoos ei tähenda, et inimene on kogu aeg n.ö. oma maailmas. “Kui haigestunu saab ravi, siis kestab psühhootiline episood vaid teatud perioodi, peale mida tervis stabiliseerub ja sümptomid taanduvad,” räägib Tallinna Vaimse Tervise Keskuse teenuste arendusjuht Anu Rahu.

Psühhoos ei tähenda madalat intellekti. “Need on normaalse intellektiga inimesed, kellel on mingil põhjusel välja löönud seisund, kus nad tajuvad reaalsust tegelikkusest erinevalt,” selgitab Agur ja lisab, et psühhoosis inimene pole üldjuhul vägivaldne vaid segaduses ja haavatav ning vajab tuge.
Esmasesse psühhoosi haigestunutest terveneb täielikult umbes 20%.

Vabatahtlik programm

“Noortele pakutakse näiteks suhtlemisoskusteprogrammi, perekoolitust ning haiguse sümptomite tundma õppimise programmi, et inimene õpiks oma haigusest aru saama ja oskaks tervise halvenemist ennetada,” räägib Rahu tulevastele Iru noortemaja elanikele mõeldud programmidest.

Majas hakkab töötama neli tegevusjuhendajat ning igal inimesel on individuaalne tugiisik ehk toetaja, kellega saab arutada ka praktilistel teemadel, näiteks kuidas kandideerida tööle või kuidas õpingutega hakkama saada. Koos tehakse igapäevatoiminguid nagu söögitegemine ja koristamine. “Kui inimene haigestub, on tal vähe motivatsiooni midagi üldse teha, koos on lihtsam – inimene ei tunne end oma probleemiga üksi,” põhjendab Agur koos elamise vajadust. Ühiselt käiakse ekskursioonidel, korraldatakse filmiõhtuid, arutletakse tervise üle jpm. See, milline iga inimese individuaalne päevaplaan hakkab välja nägema sõltub tervisest ja sellest, kas inimene juba käib tööl või koolis.

Inimene, kellele noortemajas pakutav teenus ei sobi ning kes soovib sealt lahkuda, saab seda teha. “See pole kinnine asutus, haigla ega hooldekodu. Päevasel ajal saavad sõbrad külla tulla ning alati on ka võimalik ise kodus käia,” sõnab Rahu.

Hetkel tegeletakse elanike nimekirja koostamisega. “Kellel on huvi, saab meiega ühendust võtta,” kutsub Agur soovijaid üles. Mida vähem on häbimärgistamist ühiskonnas, seda tõenäolisem on, et inimene julgeb oma häirest rääkida ja saab õigeaegselt abi. “Psühhootiline häire on nagu iga teine füüsiline haigus, millest on võimalik õige ravi, toimetuleku oskuste ja piisava toe korral taastuda,” lisab Agur.

PSÜHHOOS

Psühhiaatriakliiniku esmaste psühhooside integratiivravi osakonna juhataja Erika Saluveer
• Mis on sümptomid? Inimene kuuleb hääli, tekivad paranoiad, võivad kaasneda meelolumuutused, mõtlemisprotsessi häirumine – mõtteid pole või muutuvad liiga kiireks.
• Kuidas märgata? Positiivsete sümptomite puhul ehk kui inimene muutub ärevaks või rahutuks, on haigust lihtsam ära tunda. Kui noor inimene isoleerub, on raskem ära tunda, sest teismeeas omaetteolemine on tavaline.
• Kuidas tekib? Psühhoosi põhjustavad geneetika ja keskkond vastastikuses võtmes ehk traumaatilised sündmused elus, näiteks väärkohtlemine, koos geneetilise haavatavusega. Üks vallandav tegur, mida haiglas näeme, on kanepisuitsetamine.
• Täpsem info www.peaasi.ee.

Mõte luua rehabilitatsioonikodu psühhootilistesse häiretesse haigestunud noortele, tekkis arendusvajadustest, mida Tallinna Psühhiaatriakliiniku esmaste psühhooside integratiivraviosakond on alati välja toonud. Vasakult: Anu Rahu ja Mari Agur Mõte luua rehabilitatsioonikodu psühhootilistesse häiretesse haigestunud noortele, tekkis arendusvajadustest, mida Tallinna Psühhiaatriakliiniku esmaste psühhooside integratiivraviosakond on alati välja toonud. Vasakult: Anu Rahu ja Mari Agur 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.