Saada vihje
President Rüütel puistas Keilas uusi ideid (0)
Article title
Nagu aastakümnete eest – Rüütel sirge seljaga puldi taga paberilt kõnet mikrofoni lugemas.
Kui laupäeval esinesid Keila kultuurikeskuses selgeltnägijad, siis teisipäeval astus mikrofoni ette Arnold Rüütel. Ekspresident rääkis peaasjalikult EKRE programmist, meenutades ka laulva revolutsiooni aega.

Keila kultuurikeskusesse kogunes teisipäeval poolsada peamiselt vanemaealist meest ja naist. Kell kolmveerand seitse õhtul astus uksest sisse sirge selja ning tumesinise mantli ja ülikonnaga Arnold Rüütel.

“Üllas tunne on, väga tore,” ütles Rüütlilt mantli vastu võtnud garderoobitädi Linda Kisel Harju Elule. “Ma riidlesin temaga natuke, et miks ta kaabut pähe ei pannud, tuli palja peaga. Meil on Keila ja meil on külm.”

Magnetpoolused nihkuvad

Rüütli esinemise Keilas oli eelnevalt kokku leppinud EELK Nõva ja Piirsalu koguduste õpetaja Peeter Krall; seda modereeris Roland Tõnisson, kes töötab õigeusu Levala ja Ööriku kogudustes vaimulikuna. Mõlemad kuuluvad EKRE ridadesse.

“Maailm pole mitme sajandi jooksul olnud nii ettearvamatu kui täna. Isegi magnetpoolused nihkuvad, mis annab kinnitust sellest, et maakoore alumised kihid nihkuvad senisest hoogsamalt. Need otsivad väljapääsu vulkaanilise tegevuse kaudu, mis omakorda toob endaga kaasa looduskatastroofe,” alustas Rüütel oma sõnavõttu.

Siis tegi ta ootamatu ettepaneku: “Võiksime edukalt pretendeerida sellele kohale, kus säilitatakse sügavkülmutatud inimesi enne nende taasäratamist.”

Garderoobitädi üllas hetk – Arnold Rüütel ulatab mantli. 

Järgnes nostalgiline tagasipõige minevikku, meenutati laulvat revolutsiooni ja augustiputši.
“Ekspresidendina ma ei sekkuks jooksva päevapoliitika küsimustesse,” ütles Rüütel ja hakkas siis EKRE valimisplatvormi tutvustama, muuhulgas mainides, et oli selle kinnitamise juures erakonna volikogus.

“Valimisplatformis on fikseeritud kategooriline nõue tühistada senine riigipiir Venemaaga, nõuda Petserimaa ja Narva-taguse ala tagastamist Eestile ja nende alade jätkuva ekspluateerimisega Eestile tekitatud kahjude hüvitamist,” muutus ekspresident korraga kompromissituks.

Järgnevalt sai sakutada Lennart Meri juulilepete sõlmimise pärast 1994. aastal. Rüütel väitis, et tema olevat eelnevalt Venemaa president Boriss Jeltsiniga kokku leppinud, et kõik nõukogude ohvitserid lahkuvad Eestist koos perekondadega ning Eesti ehitajad ehitavad Euroopa ja Ameerika rahaga neile Moskva lähistele elumajad.

“Veel ei ole hilja asuda otsustavalt tsiviilkaitse võrgustiku taastamise juurde ja see võrgustik vajalike varjenditega peaks haarama kogu meie vabariigi territooriumi,” tõi ekspresident välja oma nägemuse riigikaitse kohta.

Pole piisavalt sealiha

“Oleme AIDSi levikult Euroopas üks esimesi. Me kulutame alkoholi ostmiseks liiga palju raha. Meie eriarstide juurde pääsemine ei ole alati lihtne. Meie vanurid ei tunne ennast turvalisel tuleviku ees,” jõudis Rüütel sotsiaalpoliitikani.

Regionaalpoliitika osas kiitis ta pikalt Muhu valla loomist 1990. aastal, kuigi Muhumaa ei paikne Harjumaal.

“Midagi on ikka korrast ära meie põllumajanduspoliitikaga, kui me ei suuda toota isegi nii palju sealiha, kui me Eesti-siseselt tarbime,” arvas Rüütel.

Publik saalis. 

Euroopa Liidu osas rõhutas Rüütel: “Astusime suveräänsete riikide liitu. Isiklikult kutsusin eestimaalasi üles sellesse liituma, kuid aeg on edasi läinud ja täna võime me tunnetada selgelt selle liidu föderaliseerumise märke, olgu nad siis näiteks ühine eelarvepoliitika, eurodirektiivide valimatu ülevõtmine, pagulaskvootide kehtestamine, ühisarmee loomine jne jne.”

“Iga päev toodetavad tuhanded uued keemised ühendid ei sobi meie looduse hästi haakuvate hammasrataste vahele ja võtab palju aega, kuni loodus vajalikud puhastusmeetmed välja töötab,” viis ekspresident jutu looduskaitsele.

Teaduse rahastamise osas väitis Rüütel, et EKREst on valesti aru saadud. Nad on vastu ühe protsendi sisemajanduse koguprodukti kulutamisele teaduse peale, sest nende eesmärgiks on teadusele kulutada oluliselt rohkem ehk kaks protsenti SKPst.

“Haridus ja teadus on valdkonnad, kus kehtib evolutsioonilise arengu printsiip,” ütles ekspresident. “Kõigepealt tuleb labor kindlustada teenindava personaliga, siis hankida vajalikud tagavaraosad, reaktiivid jne.”

Majanduse osas rõhutas Rüütel ühistulise tegevuse olulisust. “Jõudu tööle – kõige tähtsam on tegu,” lõpetas ta pool tundi kestnud sõnavõtu.

Kingituseks Ivan Julm

Järgnenud küsimuste voorus kõlas saalist vaid üksainus küsimus: taheti, et Rüütel täpsustaks Vene vägede väljaviimise teemat. Nüüd selgus, et ekspresidendi kuulmine pole kiita. Kui Rüütel lõpuks taipas, mida temalt teada tahetakse, rääkis ta üldjoontes juba eelneva kõne käigus ettekantud loo.

“Konservatiivide klubi poolt tahaksin mina kaasa anda härra presidendile ühe raamatu,” ütles moderaator Roland Tõnisson ja kinkis naeratavale Arnold Rüütlile tsaar Ivan Julma eluloo ehk teose “Gosudar”.

Millest ikkagi selline valik? “Ma pidin edevalt välja käima oma enda isiklikult kirjutatud raamatu. Mulle meeldivad biograafiad, mulle meeldivad inimeste lood ja Ivan Julm on väga vastuoluline isik. Ta oli julm, aga ta oli ka oma aja ohver ja ka ise ohverdaja. Väga huvitav, väga verine, aga samas ka õnnetu persoon,” selgitas Tõnisson Harju Elule.

Ekspresidendi Keilasse kutsunud Peeter Krall ütles, et Rüütliga lepiti esinemine suusõnaliselt kokku EKRE volikogul möödunud aasta 24. novembril. “Härra Rüütel on minu jaoks olnud eeskuju, president suure tähega,” rõhutas Krall.

Kuidas sobib praegune aeg kokku Rüütli punase minevikuga? “See on selline veider vastasseisu loomine. Punane minevik ei ole ju üheselt punane kõikidel. Kui te härra Rüütliga räägite, kui te teate kõiki nüansse, mismoodi, kus ja kuidas ta erinevatelt ametikohtadelt teistele liikus, siis te saate aru, miks ja kuidas need asjad käisid,” ütles Krall.

Maakonnalehe küsimusele, et ega Krall ise ei ole kommunistlikus parteis olnud, vastas mees: “Jah, ka mina olin parteis, küll lühikest aega.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.