Saada vihje
Pilvelõhkuja või bussipeatus – Peep Roosmann teeb teoks (0)
Article title
Peep Roosmann betoonist bussiootepaviljoni ees Harku vallas.
10. oktoobril kuulutas Eesti Betooniühing aasta betoonisõbraks Peep Roosmanni. Paidest pärit mees elab praegu Harku vallas Suurupis. Esimest korda sai ta betooni valamisega käe valgeks keskkooliõpilasena.

Aasta siis oli 1986. “Ma olin 15-aastane. Käisin suviti Paide KEKis tööl. Tegime Järva-Jaani kolhoosi peakontori peatreppi, monoliitset betoontreppi. See oli minu esimene kokkupuude betooniga,” meenutab Roosmann.

Kuidas elu esimene betoonitöö õnnestus? “Halvasti, sest see tuli uuesti maha piigata ja uus valada, aga seda ma ei teinud üksi. Kõrval oli meister ka, see ei olnud ainult minu kätetöö. Teisel katsel saime trepi valatud,” naerab betoonisõber. “Maja on siiamaani alles. Ma ei tea, kas trepp on alles.”

Poisi tõi betoonitöödele Paide KEKis töötanud isa. Järgnevalt sai valatud Roosna-Alliku sigalate betoonpõrandaid. Tulid majade vundamendid, lautade vundamendid.

Juhus ja õnnemäng

Kui Roosmann Tallinna tehnikakooli ehitust õppima läks, selget visiooni, mida tulevikus teha, tal veel ei olnud. “See tekkis viimastel kursustel seoses ehituspraktikatega, et milliste inimestega ma kokku sattusid ja milliste tööde peale mind Merko Ehituses suunati. See oli juhus ja õnnemäng.”

Merkos valmis noormehe käe all esimese objektina Liviko söökla Tallinnas Sossi mäe all. “See oli uue hoone ehitus koos vana hoone rekonstrueerimisega. Ma olin üldehitustööde juhataja. Teostasime müüritöid, katusetöid, panime uksed-aknad, plaatisime,” räägib ta.

Järgnevalt rekonstrueeris mees Ahtri tänava soolalao arhitektuurimuuseumiks. “Esimene suurem betoonitöö oli Tallinna panga peahoone ehitus Roosikrantsi tänava ja Vabaduse väljaku ristmikul. See oli aastatel 1995-1996,” meenutab Roosmann.

Valmisid Merkos Stockmanni kaubamaja pealeehitus, Radisson SAS hotelli betoonkarkass, Ühispanga betoonkarkass ja Forex panga betoonkarkass. “Olin nende püstitamisel betoonitööde juhataja. Vaatan neid kui maamärke enda jaoks,” selgitab mees.

Arengu käigus sai Roosmannist Merko Ehituses betoonitööde osakonna projektijuht. Suurimad tööd olid Viru keskuse, Kumu ja Tornimäe kaksiktornide betoonitööde projektijuhtimine.

Omal käel

Mis Roosmannile Merkos kõige rohkem meeldis? “Hea töökeskkond, head juhid, stabiilne pidev töö. Oli hea arenemisplatform, kust edasi minna, kogu aeg juurde õppida. Austan ja hindan Merko inimesi siiamaale väga kõrgelt,” ütleb mees.

Sellegipoolest lõi Roosmann 2006. aastal omaenda firma PR Betoon. “Mingi aeg sai otsa ja oli vaja kuidagi edasi minna. Pidasin õigeks, et see aeg on just nüüd. Tänase päevani ei ole ma kahetsenud, et see otsus sai tehtud. Kõik justkui sujub,” arvab ta.

Kuidas kolleegid Merkos Roosmanni lahkumisse suhtusid? “Viisakalt. Väliselt võib-olla olid natukene pettunud, võib-olla kurvad, et ma ära lähen. Olin pikalt töötanud selles asutuses, näidanud ennast heast küljest. Olin usaldusväärne, kindel töömees. Läksime sõbralikult lahku,” meenutab asjaosaline.

PR Betoonis kujunesid suuremateks projektideks Ehitajate tee 114 ärihoone, Solarise keskuse Estonia-poolne ots, Narva elektrijaama betoonitööd, Tornimäe parkla ja ärihoone, kuid mitte ainult. “On tulnud igasuguseid huvitavaid eramajade projekte puhasvalubetooniga,” ütleb ta.

Väljaspool Tallinnat on PR Betoonil valminud Paldiskis üks naftapuurtornide kraana katsestend. See kujutab endast tuhandekandist betoonblokki, mis valati kai peale mere äärde. “Ämari lennuväebaasis oleme teinud küttelao betoonitööd ja mõned siderajatiste betoonikonstruktsioonid,” lisab mees.

PR Betoonis töötas firma asutamise ajal 25 inimest. Samas suurusjärgus on see number ka praegu. Kõige enam – 70 töötajat – oli firma palgal seoses Narva elektrijaama betoonitöödega viie aasta eest.

Bussiootepaviljonid

PR Betooni eelmise aasta käive oli 2,2 miljonit eurot, kasum 20 000 eurot. “Eelmine ja üle-eelmine aasta ei olnud just edukad aastad,” arvab firma tegevjuht.

Ehkki Roosmann on püstitanud pilvelõhkujaid, jagub tal tähelepanu ka ühiskonna rohujuuretasandile. Heaks näiteks on Harku valla kaasava eelarve raames püstitatud kaheksa bussiootepaviljoni, mis maksid kokku 48 000 eurot.

“Need kaheksa bussiootepaviljoni on püstitatud Peeter Suure merekindluse kaitserajatiste raudteetrasside äärde,” selgitab mees.

Betoonist bussiootepaviljonidega eksperimenteeris Roosmann juba 2015. aastal, kui üks selline paigaldati Suurupisse. 2016. aastal paigaldati betoonpaviljon Laulasmaa kooli ette. Sellel suvel sai paika Vääna kooli bussipeatus.

Harku valla kaasava eelarve raames ja logodega tehtud kaheksa bussiootepaviljoni tõsteti 18.-19. oktoobril Suurupi tee, Vääna, Liikva, Tuuleveski, Kuusiku, Sõrve, Suvila ja Viti peatusesse. Elegantse ja lainelise betoonkaarega ootepaviljone kaunistab puu kui Harju valla sümboli motiiv.

CV: Peep Roosmann
• 1971 sündis Paides
• 1988 lõpetas Paide 1. keskkooli
• 1988-1990 Paide KEK-is müürsepp-monteerija-betoneerija
• 1990-1994 õpingud Tallinna tehnikakoolis tsiviil- ja üldehituse erialal
• 1994-2006 Merko Ehitus AS-i töötaja
• 2006- PR Betoon OÜ tegevjuht

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.