Saada vihje
Pikavere koolmeistril oli soovituskiri Jakob Hurdalt (0)
11. märtsil toimus Pikavere mõisas Raasiku valla IV ajalookonverents. Esitamisele tulid muuhulgas ettekanded Raasiku rahapajast ja Kiviloo-Perila lahingust – teemadel, bronchi mida iga kohalik elanik võiks teada.

Ajalookonverents toimus Raasiku valla 24. aastapäeva puhul. Kuna riigikogus on menetlemisel haldusreform, võib valla järgmine sünnipäev olla viimane. “Haldusreformi eelnõus sisalduvad kriteeriumid võivad Raasiku valla jäädavalt omavalitsusüksusena kaardilt kaotada. Ja seda juba oktoobris 2017,“ kirjutas Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi konverentsi brošüüris.

Kuid ajalookonverents toimus palju positiivsemas meeleolus. Kümmet ettekannet oli kuulama tulnud ca 50 inimest. Kuna konverents toimus Pikavares, keskendusid osad ettekanded Pikaverele ja selle ümbrusele.

Kunagised koolmeistrid

Ühe suure teemaploki moodustasid Pikavere koolmeistrid. Vaino Napp rääkis pikalt ja põhjalikult Alfred Reinvaldist, kes Pikaveres 50 aastat (1903–1953) koolitööd tegi. Omal ajal Pikaveresse tulles olevat Reinvaldil taskus soovituskiri Jakob Hurdalt. Endistest koolijuhtidest tegid ettekanded veel Alar Aedma, kes rääkis Irmgard Aedmast, ja Helju Kadaks, kes kõneles Kadri Viirast.

Nauditava ettekande tegi ka Eesti ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus, kes rääkis teemal “Raasiku rikkuri rahapada”, mis avastati Linnakse külast 17. augustil 2010. Leimus tutvustas täpsemalt rahapaja leide, mis pandi mulda pärast 1060. aastat. Leius oli 1311 mündieksemplari, enamus Saksamaalt, mis teeb sellest Eesti ühe suurema muinasaegse aardeleiu.

Teiste teemade seas räägiti vanavara kogumisaktsioonidest Harju-Jaanis, Raasiku valla leivategemistest, Kiviloo-Perila lahingust ja Mistra-Autexi loomisest. Konverentsil oli oma koht ka noortel uurijatel. Ettekannetega esinesid Raasiku põhikooli õpilane Helina Keso, kes rääkis enda vanatädi eluloost, ja Aruküla põhikooli õpilane Iris Johanna Kreen, kelle teemaks oli Aruküla kalmistu.

Huvi kodukandi vastu

Üks ettekannete kuulajatest oli Viljar Saare. Konverentsile tuli ta ammutama üleüldist kohalikku ajalugu ja põnevust: vanad kirjutised, rahapajad jms. “Sellist entusiasmi veel ei ole, et hakata ise kodu-ajaloolaseks. Kuid mine sa tea, mis tulevik toob. Mind huvitab fotograafia ja mingi osa minust seob ajalugu läbi vanade piltide,“ rääkis Saare. Raasiku ja selle lähiümbruse ajalugu on talle aja jooksul hakanud aina rohkem meeldima.

Raasiku maavanem Raivo Uukkivi peab konverentsi pidamist oluliseks, sest kodukandi ajalugu peaks iga elanik teadma. “Kõige olulisem on see, et ajalugu viiakse ka lasteni – kes minevikku ei mäleta, see elab ilma tulevikuta,” ütles Uukkivi.

Järgmine aasta juubel

Nelja ajalookonverentsi korraldusliku poolega on tegelnud Marianne Loik ja Henri Reeder. Seekord toetas Reeder esinejaid tehniliste vahenditega, Loik aga esines ettekandega Kiviloo-Perila lahingust. Loigu sõnul mäletavad mõned üksikud, kes 1941. aastal Perila külas elasid, veel lahingut, mis lükkas edasi Tallinna loovutamise sakslastele.

“Me oleme võtnud eesmärgiks, et konverentsil oleks midagi mõnest isikust, mõnest asutusest ja mõnest sündmusest. Igal aastal oleme mõelnud ka seda, et konverents võiks toimuda erinevas kohas,” rääkis Loit. Eelnevatel aastatel on konverents toimunud Arukülas ja Raasikul.
Plaanid on tehtud ka järgmise aasta osas. “Me oleme siin mõnede külade ja asutuste ajaloost juba rääkinud, aga tegelikult pole keegi puudutanud Rätla küla. Sinna tehti dendropark, millel on väga huvitav ajalugu,” selgitas Loik.

IVAR LEIMUS
Eesti ajaloomuuseumi teadur

Raasiku valla ajalookonverents jättis väga hea mulje. Kõik ettekanded olid huvitavad ja tasemelt kohati täiesti professionaalsed. Niisugused mikrotasandi uurimused annavad väga palju niihästi kohaliku kui ka üldse mineviku argielu väljaselgitamiseks.

Arvan, et niisugustel väikestel konverentsidel on väga suur roll kohaliku rahva identiteedi säilimisele ja kokkukuuluvustunde tugevdamisele. Põhimõtteliselt elu säilimisele Eestis ka väljaspool paari suuremat linna.
Eestlase ajaloohuvi on juba rahva enda ajaloost tingituna suur. Niisuguseid asju pole aga vist võimalik mõõta, vähemalt mitte mingites absoluutarvudes. Suhtelist huvi saab ehk kuidagi sotsioloogiliste küsitlustega, aga seda peab siis ka sotsioloogidelt küsima.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.