Saada vihje
Peetri laste vihikud on rahvaküsitluse keeletegu (0)
Article title
Neljas klass ja õpetaja Helen Pullinen Peetri koolis.
Taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid valisid märtsis eelmise aasta keeleteoks õigekeelsussõnaraamatu väljaandmise. Rahvaauhinna pälvisid vihikud „Iga päev on seiklus“, kuhu Rae valla Peetri lasteaia-põhikooli 4.e klassi õpilased kirjutavad igapäevaselt enda jaoks olulistest sündmustest, õnnestumistest ja muredest. Nüüd rääkisid õpilased ja õpetaja, et miks ning mida päevikusse kirjutatakse.

“Igapäevaselt käsikirjas täidetavad vihikud on suurepärane vahend, mille abil tõsta nutiajastu laste seas eesti keele tuntust ja soodustada eesti keele õppimist ning kasutamist. “Iga päev on seiklus” vihik on õpetaja Helen Pullineni tänane panus õpetajana, et eesti keel püsiks ja oleks väärtustatud,” on kiidetud.

“Tegelikult on lapsed igapäevaselt vihikuid täitnud juba pea kolm aastat ja nende jaoks pole probleemi ühest tavalisest päevast mitu lehekülge kirjutada. Nad teavad, et nende mõtted on olulised. Nad teavad, et iga päev on seiklus. Mõtleme korraks, kui paljudel meist on algklasside ajast keskmiselt üle kümne vihiku igapäevaseid tegemisi täis kirjutatud? Kui paljud meist teavad, missugused olid meie päevad?

Kui paljud meist mäletavad, mida tegime või mõtlesime teises klassis 10. oktoobril? Või kolmandas klassis ema sünnipäeval? Meile jäävad meelde suured sündmused, aga oluline on märgata, et iga päev juhtub midagi ja kõikide suurte kivide vahele mahub palju väikseid kive,” kirjutas õpetaja Helen Pullinen ettevõtmise tutvustuseks kooli kodulehel.

Nädala alguses käis ajakirjanik Peetris külas, et vestelda 4. klassi õpilaste ning nende õpetaja Helen Pullineniga. Õpilased rääkisid, et vihikute-päevikute täitmine algas neil teises klassis. “Alustasime tunamullu ja a nüüd oleme neljandas. Minul on praegu 13. vihik. Ja meeldib väga kirjutada siia vihikusse. Mõtlen iga päev, et kas ma tegin midagi või ei teinud. Ja õhtul vaatan, et võiks päevikusse veel midagi lisada,” rääkis Adriana . Tema kinnitusel on väga meeldiv kirjutada just toidu kohta. Nii teatab ühe päeva märge, et caesari salat on maailma parim. “Sellel on hea maitse ja seda võib ei tea kui palju süüa,” kiitis Adriana.

Sarnane näitlejaga

Lisaks rääkis tüdruk, et ta kirjutas rõõmuga päevikusse: minu isa on sarnane Leonardo DiCaprioga “Kaks klassikaaslast jäid ööseks ja siis vaatasime filmi “Titanic”. Rääkisin sellest ka õpetaja Helenile. Ta tema ütles: kuule Sinu isa näeb täpselt välja nagu tema. Näitas veel Facebooki fotot ja päris fotot. Ja on sarnane. Sellest sai nii palju nalja,” kirjeldas ta õhinal.

Adriane klassiõde Loore aga tundis headmeelt toreda ajaveetmise üle. “Kui ei ole midagi teha, siis on tore lugeda vihikust vanu sissekandeid. Ema vahel loeb ja eks ta vaatab ka vigu. Ja alati kui ma olen sõbrannade juures, siis juhtub midagi. Sellest saab kirjutada päevikusse,” ütles Loore.

Kas paberil päeviku pidamine on parem, kui pidada blogi arvutis või teha sissekandeid sots
iaalmeediasse? “Parem. Arvutis ei saa nii lihtsalt kohe parandada, kui paberil. Ja päevikupidamine arendab käekirja,” tundis ta rõõmu. Mis on neljanda klassi lemmikteemad?

Rahvale meeldisid

Õpilaste sõnul on toredad teemad näiteks sõpradega ja perega koosolemise aeg. “Näiteks jõulud ja keeleteo päev. See viimane oli suur seiklus. Mitte nii, et täna käisin koolis ja oli tore. See näitab, et iga päev on justkui seiklus,” rõõmustasid nad.

Klassivend Karl Christjan aga mõtles sissekannetega ka tuleviku peale. “Huvitav on lugeda neid aastate pärast. Mis oli siis lahe või mis oli toona naljakas. Võib-olla polegi need siis enam naljakad,” ütles ta.

Kuidas ja millal esitati vihikud “Iga päev on seiklus” keeleteo kandidaat? Helen Pullinen ütles, et esitas lapsevanem. Edu rahvahääletusel ei osanud 4. klass kuidagi oodata. “See on tore, et just rahvas valis. See näitab, et me oleme õppinud kirjutama. Alguses tegime seda ikka enda jaoks ning hiljem tulid pikemad sissekanded,” kinnitasid õpilased.

Adriana lisas, et tema klassiõed on ühes kirjutanud ühest päevast isegi kaheksa lehekülge.
“Me ei täida seda päevikut mitte võitmise pärast. Vaid ikka selleks, et saaks käekirja arendada, mõtteid koguda ja neid ka kirja panna. Sa ei saa kirjutada ühte lauset: oli tore päev,” lisas Loore. Samas läksid vihikud rahvahääletusel osalejate hinge. Peetri kooli poolt anti 564 äält. Teise koha keeletegu kogus 284 häält.

Belgiast Peetrisse õppima

4.klassi õpilane Eliise rääkis, et elas pikalt Belgias. Nüüd on tüdruk õpinud pool aastat Peetris. “Ma ei teadnud nendest vihikutest midagi. Nende täitmine on pras väljakutse, sest õppisin Belgias prantsuse keeles. Eesti keelt oli vaid üks tund päevas,” ütles Eliise. Tema sõnul on vihikud väga toredad ja nende täitmine suur nauding.

Adriane lisas, et sissekanded arvutisse või mujale virtuaalkeskkonda võivad kaduda. Aga vihikud-päevikud hoitakse kaua alles. “Nagu on isad ja vanaaisad on hoidnud kooliraamatud või vihikud alles,” rõõmustas Adriane. Täiskasvanuna omn neid sissekandeid ja teemasid tore lugeda.

Samas kohtab ka päris humoorikaid sissekandeid. “Näiteks kuidas õpetaja ei teadnud, et ta telefonil on sõrmejälgede lugeja. Mulle tegi õpilane selle asja selgeks,” ütles Helen Pullinen. Ning seejärel oli päevikus ka kokkuv õte: “Mulle hakkab aina rohkem tunduma, et suured ei tea tänapäeva elust mitte midagi.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.