Saada vihje
Pealinna ahne tolmuimeja töötab (1)
Siseministeeriumi aasta algul avaldatud statistikast selgub, cialis et üle mitme aasta on Harjumaa elanikkond (kui Tallinn välja arvata) kahanenud. 1. jaanuaril 2014 on maakonna omavalitsustesse registreeritud pea tuhat elanikku vähem kui aasta tagasi.

Arvuliselt on enim elanikke registrist aastaga kaotanud Maardu linn (-417), drugs Kose vald, denture mis möödunud aasta oktoobrist koosneb ühinenud Kose ja Kõue vallast (-185) ning Keila linn (-170). Protsentuaalselt on ametlik elanikkond vähenenud kõige rohkem Vasalemma vallas (-3,9%), Loksa linnas (-3,5%) ning Kose vallas ja Maardu linnas (-2,6%).
Kasvas rahvaarv aastaga vaid kolmes Harju omavalitsuses: Rae vallas (446 inimest, +3,1%), Viimsi vallas (262, +1,5%) ja Saku vallas (16, +0,2%).

Teine tegelikkus

Sellised on ametlikud arvud. Kui palju inimesi on tegelikult elukohta vahetanud ja mujale kolinud, ei tea keegi. Saue vallavanem Andres Laisk ütleb, et peamiseks probleemiks on alati olnud registriandmete ja tegelike elukohtade mittevastavus. “See raskendab vajalike investeeringute planeerimist, annab kohati drastiliselt vale pildi piirkonna tegelikust elanike arvust ja loomulikult vähendab ka valla teenuste tegelike tarbijate osalemist valla tulubaasis,” kirjeldab ta olukorda.
Sama juttu räägib Keila linnapea Enno Fels. Linnaelanike ametlik arv vähenes aastaga koguni 170 inimese võrra, mis on vähem kui 10 000 elanikuga linna jaoks märkimisväärne kadu. “On väga tõenäoline, et praegune elanike arvu vähenemine registris on petlik ega kajasta tegelikku olukorda,” vihjab ta, et linnast ära kolinuid ei pruugi nii palju olla.
Felsi sõnul käib palju inimesi Tallinnas tööl. “Osa registreeris end seetõttu Tallinna, ilmselt tasuta transpordihüve saamise eesmärgil,” pakub ta.

Tasuta tõmbab

Pealinna tasuta ühistransporti kardeti Tallinna lähiomavalitsustes juba enne selle käivitumist. Nüüd, aasta hiljem, saab teha esimesi olulisi järeldusi. Pealinna lõunanaabri Kiili valla arendusnõunik Aimur Liiva ütleb, et vallavalitsus kartis hullemat. Neid inimesi, kes enda tulumaksuga vallaeelarvesse panustavad, jäi aastaga vähemaks paarkümmend. “Tegelik elu näitas, et Tallinna tasuta ühistranspordi kampaania mõju oli oodatust väiksem,” nendib Liiva. “Lahkumise sihtkohtade spekter jaotub suurtes piirides kolmeks, enam-vähem võrdseks osaks – Tallinn, välismaa ja kõik ülejäänud.”
Sama lugu on Saue linnas. Linnapea Henn Põlluaasa sõnul ei saa väita, et tasuta transport Tallinnas oleks vallale suurt mõju avaldanud. “Mingi hulk inimesi on ennast tõepoolest registreerinud Tallinna elanikeks, kuid meile teadaolevatel andmetel on teinud seda peamiselt isikud, kes juba niigi elasid Tallinnas, kuid ei olnud ennast ümber registreerinud,” ütleb ta. Põlluaasa sõnul ei läinud ligi pooled Sauelt lahkunud inimesed Tallinna, vaid mujale.
Ka Saue vallas valmistuti hullemaks. Vallavanem Laisk ütleb, et “sauevallakas” tunneb ennast ilmselt üle keskmise kodukohaga seotuna. “Aga jah, kuivõrd Laagri alevik on linnatranspordiga tihedalt integreeritud, siis ligi 100 elanikku me selle tõttu tõenäoliselt oleme Tallinnale kaotanud,” märgib ta.
Pealinna idanaaber Jõelähtme vald pidi samuti osa elanikkonnast pealinnale loovutama. Vallavanem Andrus Umboja ütleb, et vallas toimus esmakordselt elanikkonna vähenemine möödunud aasta esimestele kuudel. “2013. aasta jooksul registreeris oma elukoha Jõelähtmest Tallinna 241 ja vastupidi 173 inimest ehk aasta saldo oli miinus 68 inimest Jõelähtme kahjuks,” lausub ta.

Kuidas edasi?

Umboja sõnul oleks ilma Tallinna tasuta ühistranspordita pigem jätkunud vana trend ehk Jõelähtme valla elanike arv oleks suure tõenäosusega jätkanud mõõdukas tempos kasvu. “Täna ei saa Jõelähtme näite puhul öelda, et tegemist oleks millegi drastilisega, kuid maksumaksjate hulga vähenemine avaldab kindlasti mõju valla eelarve tuludele,” ütleb ta. “Selle võrra vähem saame pakkuda ka natuke vähem avalikku teenust, olgu selleks siis tänavate remont või valgustamine jne.”
Umboja märgib, et väiksematel omavalitsustel on Tallinna tasuta ühistranspordile millegi samaväärsega võimatu vastata, kuna seda ei võimalda piiratud eelarved. “Peamine, mida teha saame, on elanikkonna teavitamine ning kvaliteetse avaliku teenuse pakkumine,” ütleb ta.
Keila linnapea Enno Felsi sõnul avaldab lahkujate suur arv loomulikult negatiivset mõju. Üle plaanitakse vaadata linna poolt pakutavad soodustused, pannes need sõltuma pereliikmete registreeringust. Otsitakse ka muid võimalusi inimeste kinnistamiseks oma elukohta. “Usun, et tegelikud eeldused elanike juurdekasvuks loob siiski võimalikult mugav elukeskkond, võimalus leida sobiv töökoht kodu lähedal,” arvab linnapea. “Selle nimel tuleb tööd teha. Ülejäänud vahendid pole jätkusuutlikud.”
Kiili vallas on eelarve tulupool igal aastal stabiilselt suurenenud, aga kahtlemata ei ole see jätkuv olukord, kui maksumaksjate arv seisab paigal või isegi väheneb, leiab valla arendusnõunik Aimu Liiva. “Lähema nelja aasta perspektiivis on vallal vaja kindlasti elanikke 500 kuni 1000 võrra juurde saada,” avab ta plaane. “Vallavalitsus tegutseb selle nimel ja eeskätt näeme me lahendust korter- ja ridamajade lisandumises, millest esimesed märgid on juba ka olemas.”
Saue vallas usutakse, et pealinna lähivaldades jätkub elanike kasv kõigele vaatamata. Selleks toetatakse vallas kvaliteetsete ja korralikult välja arendatud elurajoonide teket, soositakse profiililt sobivate tööpakkujate tulemist valda ning toetatakse külatasandi tegemisi läbi kolmanda sektori.
Saue vallavanem Andres Laisk ütleb, et elanike arvu vähenemisel valla võimekusele veel olulist mõju ei ole, aga juhuks, kui pealinna “ahnet tolmuimejat välja ei lülitata”, on neil plaan B olemas.
“Tallinna kompromissitu elanike endale ahmimine olukorras, kus rahvaloenduse andmetele on juba niigi ligi 20 000 elanikku linnas vähem, kui register seda näitab, see on otsesõnu öeldes kuritegu Eesti regionaalse arengu vastu,” on ta oma hinnangus karm. “Olemasolevas seadusruumis ei saa seda kahjuks neile pahaks panna.”

RAHVAARV

KOV elanike arv, seisuga 01.01.2014 (teises ja kolmandas tulbas võrdlus 1. jaanuariga 2013)

Viimsi vald                  17 933       +262     +1,5%
Maardu linn                15 941       -417       -2,6%
Rae vald                       14 284       +446     +3,1%
Harku vald                  13 024       -40        -0,03%
Saue vald                     9889           -29         -0,3%
Keila linn                      9748          -170      -1,7%
Saku vald                     9201          +16         +0,2%
Kose vald                     7129           -185        -2,6%
Kuusalu vald              6630           -136       -2,0%
Jõelähtme vald         6126            -41         -0,7%
Saue linn                      5921            -52         -0,9%
Anija vald                   5755             -98         -1,7%
Keila vald                   4738             -108       -2,3%
Raasiku vald             4693             -14         -0,3%
Kiili vald                     4585             -3            -0,06%
Paldiski linn              4067             -26         -0,6%
Nissi vald                   2949              -69         -2,3%
Loksa linn                  2809              -98         -3,5%
Vasalemma vald      2600             -101       -3,9%
Kernu vald                 2022             -30         -1,5%
Padise vald                1749              -40         -2,3%
Aegviidu vald             747              -17           -2,3%
Harju maakond   582 370           -952         -0,6%

Allikas: siseministeerium

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.