Saada vihje
Päts on peidus Hüüru mõisa tagatoas (0)
Vabariigi aastapäeva eel mõtleme ikka, kuidas on tulevastele põlvedele hoitud Eesti Vabariigi ühe looja, Kostantin Pätsi mälestus. Olgu ta nii vastuoluline isik kui tahes ja tema roll ajaloos mitmeti mõistetav, koht meie riigi loos on Konstantin Pätsil vaieldamatult olemas.

Pisike sildike „Konstantin Päts“ Hüüru mõisa tagakambri viltuvajunud uksel. Ukse taga pisikeses toas suur must raudahi, ahju kõrval massiivne uhkete nikerdustega raamatukapp – mis nagu ei kuuluks sellesse ülimalt tagasihoidlikku maailma – siis kummut kahe Konstantin Pätsi pronksbüstiga. Rohkem siin Pätsi ukse sildi taha peitunud toas ei viita midagi meie riigi loojale. Siiski… Terasemal vaatlemisel hakkavad silmad rohkem aimama kui nägema nurgas oleval kiletatud maalil Pätsi rässakat kontuuri. Ongi kõik.
Kesest tuba on seismas laud. Laual on paljude teiste meie kunagiste riigvanemate fotod.

„Hüüru mõisas toimus meie riigivanemaid tutvustav näitus,“ kõneleb MTÜ Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees. „Avamisel kõneles muinsuskaitse seltsi esimees Trivimi Velliste, laulis riigivanem Kaarel Eenpalu tütretütar Anne Eenpalu.“

Aeg kogub jälle tolmu

Nüüd on riigivanemad Harjumaal tutvustatud, näitus rändas Järvamaale ja Hüüru mõisas Pätsi toas kogub aeg jälle tolmu. Kas ei vääriks meie riigi looja aga paremat, eriti kui seltski tema mälestuse säilimise eest hoolt kannab.

„1980ndate aastate lõpus töötasin Botaanikaaias, kus direktoriks oli siis Andres Tarand. Botaanikaaia territooriumile jäi ka Pätsi ajalooline Kloostrimetsa talu. Hakkasin Tarandi eestvõttel uurima Konstantin Pätsiga seonduvat, käisin arhiivides – nõukogude ajalooõpikud vaikisid ja Pätsi olematuks – ja leidsin palju huvitavat,“ kõneleb Elle Lees, MTÜ Pätsi Muuseum tegevjuht.

Peatselt eraldas riik Kloostrimetsa talus Pätsi muuseumile kaks tuba, sinna paigutati esimese presidendi Louis XIV ajast pärit tööölaud, raamatukapp (need on nüüd Hüüru mõisas), raamatud…

„Külalisi käis palju, tunti suurt huvi meie riigi looja vastu,“ meenutab Elle Lees Konstantin Pätsi avalikkuse ette taasilmumise aega. Siis nõudsid pärijad aga Pätsi talu tagasi, muuseum sai ajutised ruumid Maarjamäe lossis Pirita teel. Siis lõppes aga nendegi rendileping ja…

„Hea, et oleme selle natukese vara, mis Pätsist säilinud, saanud nüüd Hüüru mõisasse varjule panna. Kuigi – ega ju Hüüru mõisal Pätsiga mingi sidet pole,“ teab Elle Lees.

Ainult Rüütel austas

MTÜ Pätsi Muuseum on pöördunud erinevate instantside poole palvega leida muuseumile kas või üks tuba, kus võiks huvilistele eksponeerida presidendi töölauda ja töövahendeid.

„Lennart Meri ainult sülitas ja sõimas Pätsi ja Laidoneri munajoodikuteks,“ meenutab muuseumi tegevjuht esimest käiku Kadriorgu.

„Savisaar ütles, et tema isiklikult austab küll Pätsi väga, aga ruumi saab anda ainult ametliku pakkumise korras. Ehk 4 eurot ruutmeeter;“ meenutab Lees palvet linnapea Savisaarele.

„Ainult Arnold Rüütel pidas Pätsist tõsiselt lugu, eraldas meile presidendi fondist igal aastal 13 000 eurot. Seda raha ei võtnud ära ka Ilves ega ole siiani võtnud ka praegune president Kersti Kaljulaid. Mis edasi saab, ei tea,“ meenutab muuseumi tegevjuht erinevate riigipeade suhtumist esimesse presidenti.
Arnold Rüütel on teinud annetuse ka Pätsile ausamba rajamiseks.

Mis saab aga edasi? Vabariigi 100. sünniaastapäev läheneb. Need vähesed tarbeesemed, mis meie esimesest presidendist säilinud, tolmuvad Hüüru mõisa pisikeses tagatoas. Ehk väärib meie riigilooja siiski paremat. Seda enam, et kõik meie lähinaabrid, nii lätlased, leedukad kui poolakad, on oma riigi loojatele muuseumid rajajad. Kuigi ka nende riigimeeste roll oli nende riikide ajaloos väga mitmeti mõistetav.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.