Saada vihje
Paldiski noored: edukad ja õpihimulised (0)
Paldiski Ühisgümnaasiumi direktor Helve Mandzolo loodab, et tulevikus toimuvad kõik tunnid ühes majas, et vähendada lõhet eesti ja vene keelt kõnelevate õpilaste vahel.

Sel nädalal algas möödunud aastal loodud Paldiski Ühisgümnaasiumis viimane õppeveerand. Kahe sadamalinna kooli, Paldiski Gümnaasiumi ja Paldiski Vene Gümnaasiumi liitmisel saadud maja vanemas kooliosas õpib täna 114 last. Samades ruumides tegutsevas Paldiski Põhikoolis on õpilasi 147.

Rae tänaval asuva uue kooli valmimisest kirjutas Harju Elu mullu augustis. Toonase abilinnapea Kersti Väinsalu sõnul vajati uue nimega kooli eelkõige haridussüsteemi ümberkorralduste ning linna kindla soovi tõttu, mille kohaselt pidi 4184 elanikuga linnas säilima vähemalt üks gümnaasium.

Pikk koostöö

Ühisgümnaasiumi ja põhikooli direktor Helve Mandzolo on selles majas töötanud alates 1998. aastast. Kuigi ühinemisest hakati rääkima alles kolm aastat tagasi, ulatus koostöö endise Vene Gümnaasiumi ja praeguse Vene Põhikooliga märksa kaugemasse aega.

“Teatud kursustel käisid vene keelt rääkivad õpilased siin majas ja õppisid koos eesti lastega,” räägib Mandzolo. Tänagi aitavad vene põhikooli õpetajad ühisgümnaasiumis tunde läbi viia. “Meil lasub väga suur vastutus, et vene õppekeelega lapsed tunneksid end siin hästi. Meie eesmärk on, et neil oleks võimalik õppida vastavalt oma võimetele ja et nad saaksid hea hariduse,” kinnitab koolijuht.

Esimesel õppeaastal on kool enim toetanud kümnendikke ning vene keelt kõnelevaid abituriente, kuna nende puhul kulub kohanemiseks rohkem aega. Õppealajuhataja Enel Pärsi sõnul on lapsed aga tahtmist täis. “Isegi nõrgimad, kes võib-olla igast sõnast ja lausest aru ei saa, on täielikult tunnile pühendunud. See annab õpetajale väga palju, kui näed, et lapsed ootavad ja kuulavad su igat sõna.”

Ühisgümnaasiumi õpetajate sõnul ei saa eraldihoidmisest või kihistumisest Paldiskis rääkida. “Noortele meeldivad väga grupitööd ning kui on vaja hiljem kokkuvõtteid teha, siis alati ei ole ettekandja mõni eesti perest pärit laps, vaid ka vene emakeelega õpilane. See on väga positiivne,” lausub kooli geograafia- ja füüsikaõpetaja Erica Pärt.

Enel Pärsi hinnangul taanduvad paljud eelarvamused veendumustesse, mis on ajahambale jalgu jäänud. “Nii eesti kui ka vene noored on ühiskonnas toimuvaga võrdselt kursis ning Vene meediakanaleid jälgivad võib-olla vanemad inimesed. See on pigem põlvkondlik, mitte rahvuslik erinevus.”

Rohkem keeleõpet

Kuigi Paldiski Ühisgümnaasiumi õpilased saavad omavahel hästi läbi ning edukaimad on saavutanud olümpiaadidel kõrgeid kohti, on koolipere sõnul veel vara täielikult õnnestunud integratsioonist rääkida.

“Kuna meie koolis on teisedki rahvused esindatud, siis loomulikult püüdleme me selle poole, et leida lahendusi, kuidas nad kooli ja ühiskonda paremini sulandada. See pole aga küsimus meie koolile, vaid tervele riigile,” lausub Pärs.

Kuna tänagi toimuvad mõned venekeelsed tunnid Vene Põhikooli ruumides, siis peavad õpilased kahe maja vahel liikuma.

“Järgmisel aastal proovime korraldada kursuseid nii, et need toimuksid ühes majas. Teises koolis käimine paratamatult lõhestab ühtsustunnet,” tõdeb Mandzolo.

Samuti loodavad Paldiski Ühisgümnaasiumi õpetajad, et lähiaastatel suurendatakse eesti keele osakaalu vene põhikoolides. “Linnas paraku puudub vajalik keskkond. Kodus suheldakse vene keeles ja hiljem on koolis muidugi raskem. Kui vene noortel oleks aga rohkem sõpru, kellega suhelda eesti keeles, oleks neil hiljem tunduvalt lihtsam,” räägib täppisteaduste õpetaja Natalia Sidorova.

“Eks kool kujuneb ikkagi aastate jooksul. Praegu käib alles sisseelamine. Kindlasti arvestame me kooli arengus kõikide rahvustega, nende eripäradega ja meie enda Eesti traditsioonidega,” kinnitab Pärs.

JEVGENI OSSINOVSKI
Haridus- ja teadusminister

Lõimumise üheks olulisimaks eesmärgiks on eri rahvusest inimeste vaheliste kontaktide tihenemine. Haridussüsteemil on selles kontekstis suur roll. Just seepärast on igati tervitatav, kui eri emakeelega lapsed saavad ühes majas õppida ja vaba aega veeta. Vene õppekeelega kool peab saavutama ühel ajal kaks eesmärki: tagama ühelt poolt hea eesti keele oskuse ja teisalt andma korralikud aineteadmised. Siiani on eesti keele tasemega olnud kahjuks probleeme. Kindlasti aitavad kontaktid eestikeelsete lastega tõsta venekeelsete noorte motivatsiooni eesti keele õppimiseks. Kui selle käigus omandavad ka eestikeelsed noored vene keele, tabame kaks kärbest ühe hoobiga. Igal juhul soovin Paldiski Ühisgümnaasiumi juhtidele, pedagoogidele ja õpilastele jõudu lõimumise edendamisel.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.