Kolmapäeval avas Kose vallas Laastu talu peremees Mihkel Loorits päikeseelektrijaama, mille koguvõimsus on 177kW. Tegu on Eesti ühe suurema päikeseelektrijaamaga, mis suudab tagada elektrivarustuse 40 majapidamisele.

Läbi aegade on talud olnud majanduslikult iseseisvad, toitnud ära nii pererahva kui mõisniku. Sama mõtles Mihkel Loorits, kui ta kaks aastat tagasi hakkas Nõrava külla Laastu tallu päikeseelektrijaama rajama.

Ajakirjanikuna õnnestus mul parki külastada mai lõpus (vt Harju Elu 27.05.16), siis lootis Mihkel Loorits, et see hakkab tööle juunis. Tegelikult aga algas elektritootmine pihta 5. juulil ning tänaseks on park nii valmis, et see on avatud huvilistele külastamiseks.

Laastu talu peremehe sõnul ei olnud teekond, et avada 668 paneeliga päikeelektrijaam, mille koguvõimsus on 177kW, kerge. “See on üks üle kivide ja kändude käidud rada, aga oleme oma tahte suutnud peale suruda ning viia edasi teadmisi päikeseenergeetikast,” ütles Loorits päikeseelektrijaama avamise avakõnes. “Kõige suurema osa võttis lisafinantseeringute leidmine. Sellist raha (üle 200 000 euro – toim), millega see projekt on ellu kutsutud, on keeruline tagataskust välja võluda. Pidime päris mitu finantsasutust laua taha saama ja leidma nendega ühise keele, et saadaks aru, et tegu on perspektiivse suunaga,” lisas ta.

Koduloomaks paneel

Jaama ehitas Mikk Saar Energiapartner OÜ-st ning tema sõnul areneb päikeseenergia valdkond Eestis jõudsalt. “Laastu jaam on Eesti üks suuremaid ning suudab elektriga varustada 40 kodu. Valdkond areneb jõudsalt ja avamisel on veelgi võimsamad jaamad,” kõneles Saar. Näide päikeseenergia populaarsusest on ka päikesepaneelid, mida leiab aina rohkem elamute küljest.

Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo nimetas Laastu talu 21. sajandi talupidamiseks. “Võib-olla niimoodi (nagu päikesepaneelid – toim) näevadki välja 21. sajandi taluloomad, lehmad ja lambad,” ütles Aaviksoo. Rektori sõnul on park sündinud tänu teadmistele ja tehnoloogia arengule. “Teadmistele lisaks on vaja läinud ettevõtmist. Ilma ettevõtlikkuseta ei sünni teod, puhtalt teadmistest jällegi ei piisa. Need, kes esimestena teevad, neil peab olema julgust, usku, ettevõtlikust ja teadmisi,” tunnustas Aaviksoo Mihkel Looritsa ettevõtmist.

Innovaatiline objekt

Kuigi jaama finantseerimine oli mõneti keeruline, läksid läbirääkimised Kose vallavalitsusega lihtsalt. “Tegu on sedavõrd innovatiivse objektiga, et üldplaneering ei sätestanud väga suuri ehituslikke tingimusi,” selgitas Kose vallavalitsuse arhitekt Tiit Viirelaid põhjusi, miks päikeseelektrijaama menetlus oli kerge.

“Ainus kriteerium, millele selliste parkide puhus soovitatakse tähelepanu pöörata, on väärtuslike põllumaade käibest äraminemise küsimus. Kuna Kose valla territooriumil ei ole seda teemat üleval, siis on parkide rajamine hõlbus,” lisas Viirelaid.

Looritsa sõnul ei ole jaam mõeldud ainult elektritootmiseks. Peremehe sõnul, kes on ise Tallinna tehnikaülikooli doktorant, on jaam avatud teadustööks ja uute lahenduste välja töötamiseks.