Saada vihje
Padise kloostri varemetest tehakse külastuskeskus (0)
Article title
Jõuluks on Padise kloostrist saanud korrastatud külastuskeskus.
Sajandeid varemetes olnud suurejoonelises kloostrikompleksis lõpevad jõuluks suuremad konserveerimistööd. Uuel aasta saab valitsemajas ning kloostrihoonetes vaadata näitusi, külastada raamatukogu ja uudistada seni avamata ruume.

1559. aastal kloostrina tegevuse lõpetanud kompleksis on hilisemal ajal asunud ka Padise mõis. Kavakindlalt hakati kloostrit uurima ja korrastama 1930ndatel aastatel Villem Raami juhtimisel. Paljud tööd jäid aga pooleli.

Viimase 25 aasta jooksul on kloostris paljugi muutunud. Likvideeritud on omaaegsed varingud kloostri sisehoovist ja avatud on keldrid, katustatud suur osa müüre edasiste kahjustuste vältimiseks. Mitme aasta jooksul on tehtud hulgaliselt arhiivi- ja arheoloogilisi uuringuid ning välja antud trükiseid kloostri ajaloo populariseerimiseks.

Peaaegu kaks miljonit

Täna seisab klooster ehk suurimate muutuste lävel viimaste sajandite jooksul. 2017. aastal algas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist rahastatav projekt “Padise kloostrikompleksi arendamine interaktiivseks külastuskeskuseks”. “Selle abil konserveeritakse ajaloolised müürid, parandatakse kloostri külastuskeskkonda ja avatakse kloostri teeninduskeskus ning näitusesaal endises mõisa valitsejamaja,” ütles kloostri projektijuht Heli Nurger.

Projekt, mille maksumus on peaaegu 1,7 miljonit eurot, lõpeb tänavu.detsembris. Omafinantseeringu tasub kloostrikompleksi omanik ehk Lääne-Harju vald.

Tööd algasid mullu novembris ning praeguseks on tehtud palju. Mõisa valitsejamaja ehk hilisema metskonna keskuse ümbrusest on võetud maha mitu puud. Ettevalmistatakse kavandatavat haljastusprojekti. Suured tööd käivad ka hoone sees.

“Oluline on see, et sai alustada seal, kus saab kütta kasvõi ajutiselt,” rääkis Nurger. Vanasse mantelkorstnaga valitsemajja rajatakse külastuskeskus, suveniiripood, näitusesaal ja keskajale orienteeritud väike raamatukogu. “Sinna tuleb paar tööruumi giididele ja ürituste juhtijatele,” lisas Nurger.

VAATA GALERIID REMONTTÖÖDEST

Kõikide tööde lõpptähtaeg on 31. detsembril ning praegu ollakse graafikus. Kesksuveks peaks olema valitsejamaja ehituslikult valmis. Edaspidiseks ehk aasta teise poolde jäävad sisustustööd.
Kloostrikompleksis algasid tellingute paigaldamine ning mitmed tööd samuti novembris. Koos nendega alustati ka arheoloogilise järelevalve raames toimuvate kaevamistega. Uuringud tehakse ennekõike nendel aladel, mis kaetakse hiljem põrandatega või saavad uksed-aknad. Seega kaevatakse nii ruumides kui ka siseõues.

Põnevad leiud

Leiumaterjal on paari kuu kohta suhteliselt kirju. Loomulikult on tulnud välja 17.-18. sajandi ehk mõisaaegseid kive, nõukatkeid , kahleid ja muudki. Keskaegsed suurimad leiud on kirikupõrandalt paljastunud pea- ja kõrvalaltarite alused. “Bibliograafiliselt on põnevad keskaegsed nahkköites raamatute metallist ehisnaastud keskajast, võti koos lukuga – kahjuks roostes – ja toidunõusid,” loetles Nurger. Keldrist on tulnud välja nii mõisaaegseid põrandaid kui ka keskaegseid vabakujulisi paeplaate.

Kui arheoloogia tegeleb minevikuga, siis tellingutes kiriku ning kõrvalhoonete juures tegelevad ehitajad tulevikuga. “Kompleks saab peale uue plekk-katuse. Avalikesse ruumidesse veetakse valgustuse jaoks elektrijuhtmestik,” selgitas Heli Nurger. Kütet ruumidesse ei tule, sest klooster jääb ikkagi varemetepargiks. Tuuletõmbuse vältimiseks paigutatakse akendele ja avadele ette klaasid. Need aitavad kaasa ka hoone turvalisemaks muutmisele. Põrandad kaetakse vabakujuliste paeplaatidega.

Kloostrikiriku vastastiiba ehk lõunatiiba paigaldatakse invatõstuk. Kompleks saab Heli Nurgeri sõnul väravad ja sisenemiseks tuleb lunastada pilet. “Praegu käid kloostris ringi kui ühes vanas majas. Aga pärast ehitustööde lõppu on siin ekspositsioon, stendid, viidad jne. Infoviidad tulevad kolmes keeles ehk eesti, vene ja inglise,” lubas Heli Nurger.

TEAVE: Kloostri projekt ja ehitus
• Kloostri projekti koostas AS Restor, arhitekt Mart Keskküla. Valitsejamaja projekti koostas OÜ Kapiteel, arhitekt Jaan Jõgi.
• Peatöövõtja on Tarrest LT OÜ. Arheoloogilisi väljakaevamisi korraldab Agu EMS. Ekspositsiooni kujundab Laika, Belka & Strelka OÜ.
• Padise kloostri restaureerimistööd rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetusega meetme “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” investeeringute toetusprogrammist “Turismiatraktsiooni arendamine” Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.