Saada vihje
Orastelt võib ennustada head saagiaastat (0)
Märt Riisberg.Märt Riisberg. 
“Nii ilusaid rohelisi põlde pole märtsi alguses näinudki, seek ” ütleb Jõelähtme vallas asuva põllumajandusettevõtte Aatmaa AS tegevjuht Märt Riisberg. “Et talivilja oras veebruari lõpus nii erkroheline on, seda on varemgi ette tulnud, aga et ka rohumaad…”

Mööduv talv on varasematest mõneti erinev olnud – pidas pikalt sügist, siis tuli järsku lumi koos käreda pakasega. Külma hoidis kolm nädalat, siis hakkas jälle sulatama. Veebruari teises pooles oli lumi läinud ja külmgi otsa saanud.

“Siinkandis, Jõelähtmel, tuli enne lumi maha, siis kohe külm. Nii et pakane taliviljaorast kahjustama ei pääsenud,” kõneleb Märt Riisberg viljapõldu takseerides. Taliodra oras on väga ilus, ei paista kuskil ei külmakahjustusi ega haiguslaike. Oraste pealt võiks ennustada head saagiaastat.

“Mõned nädalad on ju kalendritalve veel ees, ei tea, mis kõik juhtuda võib,” arvab põllumees. “Ja oraste pealt ikka salve minevat saaki ennustada ei maksa. Aga kõik eeldused on olemas, et hea saak saaks kasvada,” kinnitab Märt Riisberg.

ASil Aatmaa on Maardu järve taga põllumaad 300 hektari ringis, sellest 100 hektarit on teravilja ja rapsi, ülejäänud on heinamaa. Sidusettevõtetega, osaühingute Haljava ja Naerisega, kokku on Aatmaal maad aga üle 1000 hektari, Pirita jõest ehk linna piiri tagant Jägala jõeni välja. Möödunud kahe aasta saagikus neil põldudel on olnud 5 tonni ringis, mis on parem Eesti keskmisest. Selle numbrini loodetakse jõuda ka tänavu.

Piim müüakse Leetu

“Imestan rohkem seda, et heinamaad praegu nii ilusad rohelised on,” ütleb seitse aastat Jõelähtme vallas põllumehe ametit pidanud mees. Seda ta aga ei usu, et selle pärast veel siloteoks varem lahti läheb.

“Esimese niite teeme tõenäoliselt ikka juuni alguses, siis siloks. Heinateoks läheb traditsiooniliselt ikka peale jaanipäeva.”

Oma toodetud sööda väärindavad omad loomad. Loomi koos noorkarjaga on Aatmaa lautades 500, neist lüpsilehmi 280.
“Ka keskmist piimatoodangut lehma kohta oleme üritanud hoida Eesti keskmisel tasemel. Või natuke üle, nii 8500 kilo looma kohta aastas,” kõneleb Märt Riisberg. Piim läheb Leetu Rokiško piimakombinaati.

“Ega leedulased oluliselt rohkem ei maksa kui Eestis piimatöötlejatelt saaks,” arvab firmajuht.. Lihtsalt leedulased on väga korrektsed maksjad. Sel päeval, mil lubatud, on raha ka üle kantud. Leetu vahendab piima Eesti ettevõte ELPA, kes lähiajal avab oma piima kontsentreerimise tehase Aravetel.

Tööjõudu puudu pole

Aatmaa Koplimetsa farmis lüpsiroboteid pole. Toimib natuke vanamoodsam platsilüps. Ometigi ei kurda firma juht tööjõupuuduse üle. Ka mitte kaadri voolavuse üle, stabiilselt töötab seal 15-16 inimest.

“Poolteist aastat tagasi läks üks lüpsja küll Soome, aga saime kohe uue, kogenud inimese farmist, kus robotid lüpsjate töö ära võtsid,” kõneleb mees.

Ettevõtte juht Märt Riisberg ise käib Maardu mõisa taha tööle Tartust. Talvel rongiga, suvel autoga.

“Nii on kujunenud küll,” kinnitab ta. “Seitse aastat tagasi sai see ettevõte omandatud, siin põllumajandusega tõsiselt tegelema hakatud. Pole olnudki aega oma elamise peale mõelda. Ja ega ma päris iga päev käi, eks ööbimiskoht on ikka ka siin olemas. Pealegi on ju rongisõit tänapäeval mugavaks tehtud, saab sõiteski tööd teha,” kinnitab Märt Riisberg.

Juhi kaugelt käimine ei sega ettevõttel arenemast. Seitsme aastaga on teravilja ja rohumaade pind kolm korda suurenenud, valdavalt söötis olnud maade arvelt.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.