Saada vihje
Õppekirjandus pitsitab koolide rahakotti (0)
Kehtivale õppekavale sobilike tööraamatute ja õpikute hankimine nõuab koolidelt valikute tegemist ning mõnel juhul ka muude eelarveliste kulutuste kärpimist.

Lõppeval aastal toetati kohalike omavalitsuste hariduskulusid riigikassast 205 miljoni euroga. Sel kolmapäeval vastu võetud tuleva aasta riigieelarves küündib omavalitsustele jagatav haridustoetus 223 miljoni euroni, sale kuid lisaraha suunatakse eelkõige õpetajate töötasu alammäära tõstmiseks 900 euroni.
Toetus- ja tasandusfondi vahenditest eraldab riik igal aastal ka õppekirjanduse soetamiseks summa, health milleks tänavu on 57 eurot õpilase kohta. Täiendavalt toetab koole õppevara hankimisel kohalik omavalitsus.

Kulude ümberjagamine

Kostivere põhikooli direktori Vaido Niinesalu sõnul on uue õppekava rakendumine viimastel aastatel oluliselt tõstnud õppekirjanduse hulka ja maksumust. “Seni oleme õpikute, töövihikute ja tööraamatute hankimisega toime tulnud, kuid esialgselt planeeritud eelarveread on juba miinuses, kuna me ei osanud sedavõrd suurt lisakulu ette planeerida. Kuna rahalisi vahendeid koolil jagub, siis oleme saanud puuduoleva summa millegi muu arvelt võtta,” räägib Niinesalu, kes siiski seab niisuguse kulude ümberjagamise õigsuse kahtluse alla.

“Kuna riik toetab haridustoetusega omavalitsusi, mitte koole, siis on raske öelda, kas nimetatud toetus omavalitsusele õppekirjanduse osas on piisav,” leiab Loo keskkooli direktor Ants Rebane. Kuna tegemist on riigipoolse toetusega, siis kehtib Rebase hinnangul eeldus, et toetusest puuduva osa peab tagama just kohalik omavalitsus.

“Edasi on juba valla ja kooli vastastikuse usalduse ja pädevuste küsimus, kas kool saab eelarvesse planeerida vajaliku ja mõistliku summa ning vajadusel lisaeelarvega täiendust saada. Loo keskkooli ja Jõelähtme valla vahel valitseb minu arvates usaldus ja mõistmine,” kinnitab Rebane.

Perspektiivikas digipööre

Mõnel juhul on õppevara hankimist toetanud aga lapsevanemad. Harku vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aivar Soe sõnul soovisid Tabasalu Ühisgümnaasiumis üheksa lapsevanemat kümnest osaleda vananenud inglise keele õpikute väjavahetamise kulude katmisel. Sellele mõttele tuli kooli hoolekogu, kelle liikmetest on suur osa lapsevanemad. “Vallavalitsus ei näe põhjust keelata vanemaid vabatahtlikult osalemast oma laste õppevahendite kulude katmisel, kui riigi ja kohaliku omavalitsuse rahast ei piisa vajaduste rahuldamiseks,” ütleb Soe, kelle sõnul toetab vald õppevahendite soetamist täiendavalt umbes 15 euroga õpilase kohta.

“Õppevahendite soetamine on alati keeruliste valikute küsimus, kus tuleb vastavalt võimalustele langetada otsuseid väga erineva hinnaklassi ja tasemega materjalide hulgast,” tunnistab Soe. “Perspektiivset lahendust näeme haridusasutuste digipöördes, millega asendatakse senised õpikud ja töövihikud internetipõhise õppevaraga, mis on kasutatav arvutiga või tahvelarvutiga,” lisab ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.