Saada vihje
Õpilasmalevaga Lepiku talu maasikapõllul (0)
Nõukaajal loodud, vahepeal varjusurma langenud ja aastatuhande vahetusel taaselustatud õpilasmalev pakub sellel suvel üle Eesti tegevust ca 4000 noorele, kelle vanus jääb 13-19 eluaasta vahele. Teiste seas pöördus malevlaste poole Lepiku talu Kuusalu vallas, maasikate korjamiseks.

Kuidas satutakse õpilasmalevasse? “Minu parim sõbranna käis õpilasmalevas ja siis tema kutsus mind. Ütleme nii, et ei kahetse,” rääkis kevadel Tallinna inglise kolledži lõpetanud Helen Zeisig Lepiku talu põllul.

Kahe aasta eest oli Helen malevas Lõuna-Eestis Ahjal, mullu Sillaotsa rühmas Tartu lähedal. Tänavu Kuusalu valda ahvatles teda Lahemaa loodus, rühma komandör Olavi Sõna persoon, samuti teadmine, et tegemist on väikese rühmaga – vaid 12 inimest.

Kohtade pärast rebimine

Helen meelitas omakorda malevasse Liisa Uibo, kellel on veel aastake Tallinna 32. keskkooli käia. “Minul on esimene maleva-aasta.” Kas selg valus ei ole? “Vahel annab natuke tunda. Me oleme sporditüdrukud, nii et ei ole hullu,” naeris Liisa.

Neidude kõrval noppis marju Kristjan Paul Kadarik, kes lõpetas kevadel Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi põhikooli. “Ma olin eelmine aasta samuti malevas, Võrtsjärvest ida pool Vahessaares. See oli ka maasikakorjamine.”

Malevakoha saamine polnudki nii lihtne, kui arvata võiks. “Seal oli ikka päris rebimine,” meenutas Kristjan Paul, kes broneeris endale koha 2. mail arvuti teel.

Kristjan Paul ulatab maasikakorvi malevakomandör Olavile ülevaatamiseks. 

Noored ööbisid Kolga mõisa endises hostelis. Äratus oli hommikul pool kaheksa. Eine järel mõisa restoranis Kolck sõideti jalgratastega Lepiku talu maasikapõllule, mis jäi ööbimiskohast kümne kilomeetri kaugusele.

Esimene tööpäev oli 27. juunil. “Üheksa paiku alustame, kuskil kolme-nelja paiku lõpetame. Siis sõidame jalgrattaga tagasi Kolgasse,” rääkis Liisa päevasest töörütmist.

“Ma kohtan uusi inimesi, saan suhtluskogemust. Malev täidab suve kvaliteetajaga. Muidu passiksin ma kodus ja sügaksin kõhtu,” arvas Kristjan Paul.

“Mõni on veits aeglasem ja mõni veits kiirem,” ütles malevakomandör Olavi enda käe all töötavate noorte kohta. Kolmekilose maasikakorvi täitmise aeg kõikus malevlastel kümne minuti ja poole tunni vahel.

Tuleb see, mis tuleb

Kui palju palka maksti? “See hästi palju sõltub sellest, kui palju ma ise korjan, mis ilmad on. Mõni päev jääb tööpäev ära, sest paduvihma sajab,” rääkis Helen.

“Tuleb see, mis tuleb,” arvas Liisa kohta. Olavi poetas seepeale, et noorte teenistus jääb 200-400 euro vahele.

Lepiku talu maasikapõld on 0,3 hektarit, prognoositav maasikasaak 2-4 tonni. Õpilasmaleva noored olid seal esimest aastat. Peremehe Aivar Meelinnu sõnul alustas ta maasikakasvatusega nelja aasta eest ja see on kõrvaltegevus. Põhitegevuseks nimetas ta raamatukirjastust Jutulind.

Kuna iga päev polnud maasikaid noppida, ladusid noored ka talude puuriitu ja kiviaedu ning värvisid maju. Tööpäeva järel korraldati erinevaid mänge, nagu maleva pulm ja ristimine.

Malevas ollakse keskmiselt kolm nädalat korraga. Nii kujunes Olavi Sõna rühma viimaseks tööpäevaks 13. juuli. Kuidas viimased marjad Lepiku talu põllult korvi saadakse? “Eks pea siin kuidagi hakkama saama. See ei ole nii suur ala. Tegelik maasikapõld hakkab kolmest hektarist,” muigas Meelind.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.