Nädal tagasi saatis haridus- ja teadusministeerium välja pressiteate, kus teatati, et eelmise aasta novembris ületas munitsipaalkoolide õpetajate keskmine brutopalk esimest korda 1000 euro piiri, olles omavalitsuste raamatupidamisandmetel Eestis keskmiselt 1002 eurot.

Selle numbriga kaasneb mitu „aga“. Nii nagu pole olemas keskmist õpetajat, ei ole nähtavasti olemas ka ühtki pedagoogi, kes novembris täpselt sellise palga sai. Kuivõrd palganumber on arvestatud omavalitsuste järgi, siis tuleb ka silmas pidada, et paljudes omavalitsustes on mitu kooli, erinevate õppeastmete, õpilaste ja õpetajate arvuga. Seetõttu võib ühe valla või linna kohta öeldav palganumber kooliti väga palju erineda.

Haridus- ja teadusministeerium arvestab kuude kaupa välja kaks palganumbrit – keskmine arvestuslik palk ja keskmine tegelik palk. Novembri keskmine palk üle vabariigi – 1002 eurot – on tegelik palk. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb selgitas, et arvestuslik palk tähendab seda, kui palju saaks omavalitsus õpetajatele palka maksta riigi poolt eraldatava palgatoetuse eest. Tegelik palk on see, mis õpetajale makstakse. Vahe kahe palganumbri vahel võib tuleneda erinevatest asjaoludest – näiteks maksab omavalitsus riigi palgatoetusele juurde.

Kerbi sõnul maksabki enamik omavalitsusi toetusele juurde. „Keskmiselt makstakse üle Eesti õpetajale palgaks 101% toetusest,“ ütles ta. „Samas suuremad omavalitsused maksavad vähem juurde, mis on kurioosne.“

Kaks erinevat aastat

Asjaolusid, mistõttu tegelik palk erineb märgatavalt ministeeriumi statistikas näidatavast, on veel. „Kui omavalitsus ei maksa riigi eraldatud toetust piisavalt kiiresti välja, et see kuude lõikes kajastuks – ja selles pole midagi kriminaalset –, vaid hoiab osa palgatoetusest näiteks selleks, et aasta lõpus see preemiatena välja maksta,“ toob Kerb näite.

Samale asjaolule osutab ka Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane. „Ükski asutus ei tööta nii, et jagab palgafondi 12 kuu peale täpselt ära,“ ütles ta. „Me peame jätma varu õpilaste ja õpetajate arvu kasvule, lisakuludele. Aasta lõpus enne jõule maksame lisatasu, palgast eraldi.“

Rebane juhtis tähelepanu tõsiasjale, et riik eraldab palgatoetuse kalendriaasta peale, kuid kooliaasta jookseb teistmoodi. „Ametikohtade arv jaanuaris ja septembris on ju erinev, sest näiteks meie kool kasvab kiiresti,“ ütles ta. „Meil on sel õppeaastal, võrreldes eelmisega, kolm õpetajat rohkem.“
Rebase sõnul on Kiili koolis kollektiivleping, et osa palgarahast jäetakse fondi, mida saab lisakulude katteks kasutada. See mõjutab aga kuust kuusse tehtavat palgastatistikat. „Kui keegi kuude kaupa sõrmega rida veab, siis tehku seda, aga mina pean seda avalikkuse mõjutamiseks,“ märkis ta.

Statistika ja tegelikkus

Hoopis üllatunud oli ministeeriumi palgastatistika peale Nissi vallavanem Peedo Kessel. Kui ajakirjanik talle teatas, et Nissi vallas on pedagoogide brutopalk 1046 eurot, ei osanud vallavanem seda esiti kuidagi kommenteerida. Sama sõnatuks oli jäänud ka kohalik koolijuht, kellega Kessel suhtles. „Meile oli see suur üllatus, sest sellest aastast kehtima hakkav 900-eurone õpetajate miinimumpalk toob meile hoopiski olulise palgatõusu,“ ütles ta.

Argo Kerb oskab vaid arvata, mis sellise vahe statistika ja tegelikkuse vahel võib tekitada. „See vahe võib tulla, kui osa õpetajaid töötab osakoormusega, kuid statistika arvestab neile täiskoha palga,“ pakkus ta.

Ei Kiili koolidirektor ega Nissi vallavanem ei saa täpselt aru, kus ministeerium võtab andmed palgastatistika tarbeks. Kerbi sõnul pole seal midagi keerulist, sest andmed saadetakse neile omavalitsustest. „Ministeeriumile ütleb kohalik omavalitsus nii tehtud reaalsed (palga)väljamaksed kui ametikohtade arvu,“ märkis ta.

ÕPETAJATE KESKMINE KUUPALK (BRUTO)

Saue vald 1141
Saku vald 1133
Keila linn 1099
Kuusalu vald 1088
Kernu vald 1077
Tallinna linn 1069
Loksa linn 1065
Saue linn 1056
Nissi vald 1046
Aegviidu vald 1041
Keila vald 1010
Jõelähtme vald 997
Raasiku vald 987
Harku vald 983
Kiili vald 981
Maardu linn 957
Kose vald 949
Vasalemma vald 946
Viimsi vald 943
Paldiski linn 937
Rae vald 921
Anija vald 888
Padise vald 853

Harjumaa 1007

Andmed: Haridussilm.ee, 30. novembri 2014 seisuga, eurodes