Kiili alevis juhtus sel kevadel üsna harukordne õnnetus, kui kohalikus pargis asuval discgolfi rajal sai 8-aastane koolipoiss kettaga vastu pead. Hoop oli nii tugev, et pähe tekkis 8-sentimeetrine haav ning poiss kaotas teadvuse. Pärast seda sulges Kiili vallavalitsus pargis raja ning otsib sellele nüüd uut asukohta.

Kiili vallavanem Aimur Liiva sõnul oli tegu õnnetute juhuste kokkulangemisega, kuid tagantjärele tark olles võib öelda, et alevi park oli discgolfi harrastamise jaoks liiga rahvarohke paik. „See on paljuski juhuse asi, kas keegi saab pihta või ei – kuidas ohutusreegleid järgitakse,“ ütles ta. „Mängijad on erineva vilumuse astmega. Mängin ka ise vahel, ja kui tegu on rajaga, mis asub eraldatud metsaalal, siis mingit erilist ohtu ei tohiks olla.“

Vallavanema sõnul tehti raja sulgemise otsus nädalapäevad pärast õnnetust. „Surve muutus lihtsalt nii suureks,“ ütles ta. „Teisalt oli otsuse tegemisel päris suur dilemma, sest mängijaid oli palju. 75% mängijatest tuli väljastpoolt valda.“

Mäng ise pole ohtlik

Kettaga vastu pead saanud poiss ei mänginud ise discgolfi, vaid raja kõrval jalgpalli. Seega võib õnnetust pidada kommunikatsioonihäire tagajärjeks, sest jalgpalliväravad olid discgolfi raja lähedusse paigaldatud kooskõlastamata. Eesti Discgolfi Liidu president Rein Rotmeister peab õnnetuse põhjustajaks siiski hooletut mängijat, kes enne viset ei veendunud, kas visketrajektoor on vaba ja ohutu. „Discgolfis valitseb reegel, et ketta viskaja peab tagama ohutuse,“ ütles ta. „Kui ohutus ei ole tagatud, on kohustus mäng peatada ja jätkata tohib vaid siis, kui mänguala on vaba.“

Rotmeister ei pea ohtlikuks discgolfi radasid avalikes parkides, sest tema sõnul ei sõltu ohutus asukohast, vaid mängijatest. Ta toob näiteks USAs toimuva maailma ühe suurem võistluse Memorial Championship, mis toimub avalikes parkides, mida võistluste ajaks jalakäijatele ei suleta.
Rotmeisteri kinnitusel on käesoleval aastal käsil kõikide Eestis asuvate discgolfi radade, mida on liidu andmetel 95, atesteerimine, kus hinnatakse muuhulgas ka nende ohutust. „Eestis ehitavad discgolfi radu inimesed, kes ise on kogemustega mängijad ning oskavad rada planeerida selliselt, et elementaarne ohutus oleks tagatud,“ lisas ta.

Keila terviseradadel on üleval ka discgolfi mängimise ohutusnõuded. 

Kuhu teha rada?

Discgolfi liidu presidendi sõnul pole nii tõsiseid õnnetusi nagu Kiilis Eestis rohkem õnneks juhtunud. „Ei ole kuulnud, et ka meie lähiriikides oleks väga tõsiseid discgolfiga seotud õnnetusi olnud,“ lisas ta.

Harjumaal on koos Tallinnaga disc-golfi radu kümmekond. Üks populaarsemaid on Keilas asuv rada. Keila linna kultuurinõunik Jaanus Väljamäe sõnul on suvisel perioodil (aprillist septembrini) tipphetkedel ehk pärast tööpäeva lõppu ja nädalavahetustel rajal korraga 100-150 mängijat. Ala kasvav populaarsus on ka Keila linnavalitsust pannud mõtlema, et ehk peaks raja mujale viima. Praegu asub see Keila terviseradadel. „Keila discgolfi pargis ei ole olnud selliseid õnnetusi, mis sunniks parki sulgema,“ ütles ta. „Küll oleme aga kaalunud raja mujale viimist turvalisuse tagamiseks.“

Väljamäe sõnul kattub discgolfi rada osaliselt jooksu- ja rattaradadega ja nende kasutajatele on seetõttu pandud välja eraldi ohumärgid.

Parim lahendus oleks luua rajad sinna, kus inimesi palju ei liigu. See pole jällegi lihtne, sest omavalitsustel ei pruugi sobivaid maalappe olla. „Praegu otsime uut kohta, aga lihtne see pole,“ kinnitas Kiili vallavanem Aimur Liiva. „Kuusemetsa RMK ei luba, kuusekoor on liiga õrn. Männimetsa lubavad, aga mitte raieküpsesse ja mitte ka raiesmikele, kus on just uued väikesed puud istutatud,“ kirjeldas ta otsinguid.

Enam-vähem sama räägib ka Jaanus Väljamäe, kelle sõnul discgolf areneb nii kiiresti, et seda peatada ja ära keelata enam ei saa. „Uute parkide rajamisel peaksid omavalitsused õppima teiste kogemusest ja leidma eraldi maa-alad ainult discgolfi pargi rajamiseks,“ ütles ta.

KÜSIMUS
Kui palju pöörduvad vallad-linnad RMK poole sooviga rajada riigimetsa maadele disc-golfi rada? Kas RMK lubab oma metsadesse radade tegemist ning millised metsad on selle jaoks sobivaimad?

Jürgen Kusmin
RMK Lääne-Harjumaa metskonna metsaülem

Kiili vallaga on meil läbirääkimised uue discgolfi raja tegemiseks käsil. Tegu on tõesti väga suure poolehoiu leidnud harrastusega ja RMK on looduses liikumist ja tervisesporti alati võimalust mööda toetamas. Ilmselt on sobilikes paigus ka rajad juba välja arendatud ja Lääne-Harjumaal peale Kiili valla teisi taotlusi riigimetsa osas praegu laual ei ole.
Samas on RMK eeskätt riigimetsa majandaja ja nii on raja planeerimine kompromissi otsimine erinevate huvide vahel. Kuna discgolfi ketas vigastab puid, siis ei sobi rajad õrnadesse kuusikutesse, parimad paigad metsakasvataja vaatevinklist oleksid keskealised puhtmännikud. Harvendus- ja uuendusraie vahele jääb paarikümneaastane periood, mil metsaosa võib puhkajate käsutuses olla, uus metsapõlv on omakorda tallamisõrn.
Lisaks raja planeerimisele on vajalik lahendada ka parkimise probleem.