Saada vihje
Omavalitsuste finantseerimiskeskus – müüt või reaalne tulevik? (0)
Millisest pangast saada soodsamalt laenu? Kust leida rahaline kate kooli, viagra usa külakoja või kergliiklustee ehituseks? Need mõtted on tuttavad igaühele, seek kes valla või linna arenguga kokku puutunud.

Vähemalt kümmekond aastat liigub Eesti omavalitsusjuhtide hulgas idee luua katusorganisatsioon, bronchi kuhu võiksid kuuluda kõik Eestimaa omavalitsused (praegu 215) ja mis tegeleks maailma finantsturgudelt soodsama laenuraha leidmisega, kui seda pakuvad pangad. Samas oleks see organisatsioon ka kompetentseks finantsalaseks nõustamiskeskuseks.

“Keskuse loomine on aeg-ajalt päevakorda tõusnud,” meenutas Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatuse esimees, Harku vallavanem Kaupo Rätsepp hiljaaegu HOLi juhatuse koosolekul.
Rätsepa kinnitusel on omavalitsuste finantseerimiskeskused (KOFK) olemas Skandinaavia riikides. Põhjanaabrite juures tegutseval Kuntarahoitus OYI-l täitub sel aasta 25. tegutsemisaasta, selle osanikud on kõik Soome omavalitsused ning 2009. aastast ka Soome riik. Pea sama kaua on omavalitsustele toeks olnud Kommuninvest Rootsis. Kommunencredit Taanis on asutatud 1898 ning Norra Kommunaalbanken tegutseb juba aastast 1926.

“Nende finantsorganisatsioonide pikaajalised kogemused tõestavad, et me ei pea hakkama midagi uut leiutama, saame toetuda naabrite kogemustele,” ütles Kaupo Rätsepp. Samas on Harku vallavanem kindel, et täpselt mõne teise riigi omavalitsuste rahastamisskeemi Eestis kopeerida ei saa, igal riigil on omad eripärad, omad seadused, kuigi tegutseme Euroopa Liidu ühises õigusruumis. “Maailma finantsturud aga aktsepteerivad sellist läbiproovitud finantsskeemi, see teeb meilgi kergemaks vastava organisatsiooni loomise,” oli Kaupo Rätsepp veendunud.

Milleks KOFK?

Tänaseks on valdade ja linnade eestvõttel hakatud tegutsema ka KOFK loomise nimel – selgitatud on meie omavalitsuste reaalne laenuvajadus, loodava organisatsiooniga ühinemise vastu huvi tundvate linnade ja valdade arv.

“Oleme läbi sõitnud pea kõik maakonnad, arvukatel kohtumistel omavalitsusliitudes arutlenud koos valla- ja linnajuhtidega KOFKi loomise üle,” rääkis finantseerimiskeskuse loomise algatuse töögrupi liige Margus Lantin.

Nagu iga uue ettevõtmise puhul, on tekitanud ka uus finantseerimiskeskus mitmeid küsimusi: milleks veel KOFK koos kaasnevate ülalipidamiskuludega, kui on olemas hästi toimiv kommertspankade süsteem; mis on võetavatele laenudele garandiks? Kui suurte summade laenamiseks tasub maailma finantsturgudelt abi otsida? Kas Eesti omavalitsused on usaldusväärseks partneriks muu maailma finantsinstitutsioonidele?

“Neile küsimustele annab ühelt poolt vastused Skandinaaviamaade pikk kogemus, teisalt aga tuleb palju vastuseid töögrupis veel leida. Kuigi jalgratast ei leiuta, on siiski igas riigis keskus omanäoline ning KOFK peab leidma parimad lahendused Eesti jaoks, ” rääkis KOFK-I loomise initsiatiivgrupi üks liikmetest Priit
Talv plaanitavast.

“Kui omavalitsus pangast laenu võtab, siis kirjutatakse kahepoolselt pangaga alla laenuleping. Ainult veerg, kus küsitakse laenu garantiid, jääb tühjaks. Omavalitsused oma tegevusega, mitte oma kooli- või kultuurimajaga, on laenule garantiiks,” tuletas Kaupo Rätsepp meelde omavalitsuste finantseerimist.

Kas maksab trügida?

“Eesti omavalitsuste finantskohustused pankade ees olid 2013. aastal kokku 607 miljonit eurot. Sellise suurusega kohustuse eest maksti samal aastal intresse 19 miljoni euro ulatuses. See on summa, mida annab finantseerimiskeskuse tegevusega tuntavalt vähendada ning see ongi üks põhilisi argumente sellise keskuse loomisel ,” nentis Margus Lantin.

„Samas ei saa mööda vaadata ka finantsalase oskusteabe arendamise vajadusest. Praegu on finantskirjaoskus erinevates omavalitsustes väga erinev ning see on üks täiendav võimalus keskusele, mis hakkaks koondama finantsalast oskusteavet.“

“Kolmas oluline osa keskuse loomisel on finantsvahendite hankimise kulude pool. Täna korraldab iga omavalitsus ise kas riigihanke laenu võtmiseks või siis võlakirjaemissiooni ning need kulud ei ole sugugi väiksed. Keskuse kaudu laenu võttes oleks see üks täiendav kulude kokkuhoiu koht, kuivõrd KOFKist laenu saamisel on tegemist sisetehinguga ning selleks omavalitsus täiendavalt riigihanget korraldama ei pea,” kõneles Priit Talv.
“Kui 2008 puhkes majanduskriis, oli just Kuntarahoitus OYI see, kelle toel toimus mitmete sotsiaalobjektide ja -taristute ehitus, kus said tööd ka paljud eestlased,” tõi Margus Lantin näite lähiminevikust.

“Tihti küsitakse, et palju keskuse kaudu võetav laen oleks soodsam kommertspankadelt saadavast. Seda on raske prognoosida, maailma rahaturud on väga liikuvad, kuid Skandinaavia näide annab kindlust, et pikemas perspektiivis on osutunud ühiselt finantseerimine siiski kasulikumaks. Näiteks Soomes liitus eelmisel aastal nende keskusega viimane omavalitsus ning nüüd kasutavad sealse keskuse teenuseid kõik Soome omavalitsused,” rääkis Margus Lantin.

“Võit on juba seegi, kui omavalitsuste finantseerimiskeskus pakub pankadele konkurentsi ja alandab seeläbi laenuintressi,” oli Kaupo Rätsepp kindel. Omavalitsuste finantseerimiskeskuse loomise idee on teostamisel. Elu nõuab seda. Kuna KOFK teoks saab, ei tahtnud ükski kohalolijaist täpsemalt prognoosida.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.