Saada vihje
OLÜMPIA: Riot kaunistavad Kolu külas valminud lipumastid (0)

Kose valla ettevõte Flagmore AS valmistas 5. augustil avatavate Rio de Janeiro suveolümpiamängude võistluspaikade ja linna jaoks peaaegu 2900 lipumasti. Esmaspäeval, 25.juulil saadeti viimased koormatäied maste läbi Tallinna lennujaama Lõuna-Ameerika poole teele.

Flagmore AS-i juhataja Rivo Sisas räägib, et firma on olümpiale varemgi tooteid valmistanud. Nii on mastidega varustatud Barcelona 1992., Lillehammeri 1994., Ateena 2004., Londoni 2012. ja Sotši 2014. aasta mänge. Aga kõik need võistluspaigad on asunud Euroopas. “Sellel aastal oleme esimest korda partner olümpiamängudele, mis toimuvad teisel kontinendil,” ütleb Sisas. Samuti on erakordne kiirus, millega mastid tuli valmis teha. Teada on, et pakkumine oli 2015. kevadel. “Kuid mingite vaidluste tulemusena jäi tellimuse täitmine viimasele minutile,” lisab ta. Töö algas tänavu juunis.

Kui püüda luua pilti, mida üle 2800 masti Flagmore AS-i jaoks tähendab, siis lipumastide äri on juhataja sõnul väga hooajaline. Detsembri- ja maikuu nõudluse vahe on neljakordne. Maksimaalse müügikuu ajal lisati veel üks 1,2 maksimaalset müügikuud, mis tuli nüüd Kolu küla tehases valmistada.

Kõik pingutasid

“2863 lipumasti tegemine ja valmis saamine tähtajaks tundus uskumatu nii ostvale firmale kui olümpiakomiteele. Nad saatsid oma eriesindajad veenduma, et selline tootmine on olemas ja tellimuse võitmise taga on ka reaalne võimekus vajalike koguseid pakkuda,” meenutab Rivo Sisas. Tema sõnul oli preili Coelho Riost nähtuga rahul ja töö võis juunis alata.

Firmajuhi kinnitusel oli tellimuse kiire täitmine tõeline juhtimislik stressitest. Kõik on vast näinud teleris, kuidas sildu maksimaalset ületava kaaluga testitakse. “Sellised hetked annavad võimaluse õppida paremini tundma nii oma inimesi, protsesse kui ka koostööpartnereid,” lisab Rivo Sisas.

Kõigile tuli öelda, et nüüd on kiire. “Unustage, mida me varem oleme koguste osas kokku leppinud, sest me soovime palju rohkem. Kui kiiresti suudate toimetada?” olid peaaegu iga telefonikõne ja muu suhtluse avafraasid.

Kahes vahetuses ja seitse päeva

Transpordikuller ja lennufirmad said tööd, suhtlemine ja kaubasaadetised liikusid üle maailma. “Tarvikuid lennutati Hiinast, galvaniseeritud rauakraami toomiseks moodustati iganädalane erikullerleping Portugali. Buss kahe juhiga käis igal nädalal Portugalis toomas mastide jalgu,” meenutab Sisas. Tooraine osas helistati läbi kõik Euroopa klaasitootjad ja osteti nende laod sobivast toorainest tühjaks. Tooraine tootmiseks ei olnud Kolus aega.

Tähtajad surusid peale ning olümpia avamist 5. augustil ei saa kuidagi edasi lükata. Seepärast töötati Flagmore AS-is kahes vahetuses kella viie hommikul kuni kaheni öösel. Tööajad olid ka laupäevad ja pühapäevad. “Mida nädal edasi, seda raskem on seda hoogu hoida. Ka 2,5-kordsest keskmise taseme töötasust väsivad inimesed ära,” tunnistab Sisas. Õnneks on tema sõnul enamus meeskonnast inimesed, kes on võimelised ka firma eesmärkidega samastuma. Nad on valmis meeskonnatundest asju ette võtma ja tellimused ära päästma.

28 kilomeetrit maste

Nüüd on tellimus Riosse ehk 2863 klaasplastist lipumasti valmis. Esmaspäeval, 25. juulil saadeti viimased autokoormad Kose vallast teele. Ühe masti kõrgus on 8–12 meetrit. Kõik need järjestikku kokku pannes võtaksid mastid enda alla umbes 28 kilomeetrit. “Kogus võrdub saadetisega, mille kaal on 105 tonni ja see on 15 autokoormat,” võrdleb Sisas. Rio de Janeiro sai Linus Banner Bar mastid ja välimise nöörisüsteemi.

Mis saab Kolu toodetest kaugel Brasiilias edasi, kui võistlused on läbi? “Tavaliselt kaunistatakse kõik mängude toimumiskohad olümpia ajaks lippude ja bänneritega. Edasi on kohalike omavalitsuste otsustada, kuhu ja kui kauaks nad soovivad need lipumastid püsivalt püsti jätta. Tavaliselt jääb ca 1/3 mastidest ka pärast mänge linnale,” teab Rivo Sisas. Ülejäänud kas müüakse kohalikele ettevõtetele või jäävad järgmiste suurürituste tarbeks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.