Saada vihje
Noorsõdurite sitkust prooviti 30-kilomeetrise rännakuga (0)
Ajateenistusse võetud noored läbivad sõduri baaskursuse kahe kuuga. Seda kroonib tavaliselt pikem rännak täisvarustuses, mis 13. septembril algas Paldiski linnas ja lõppes Kurkse sadamas.

Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaad võttis11 kuud kestvasse ajateenistusse noorsõdureid juuli alguses. Esimese kahe kuuga omandati sõduri baaskursus.

Õpiti kõige elementaarsemaid asju, nagu riviõpe ja välitingimustes toitumine, tehti laskeharjutusi, harjutati liikumist maastikul, kaevikute kaevamist, orienteerumist, samuti kompassi, kaartide ja miinide kasutamist.

1. jalaväebrigaadi ajateenijad paiknevad hetkel kahes linnakus – Paldiskis on ca 400 ja Jõhvis 600 sõdurit. Paldiski üksust nimetatakse Kalevi jalaväepataljoniks.

Paldiski noorsõdurite teadmised pandi proovile 13. septembril 30 kilomeetri pikkuse rännakuga. Äratus kõlas juba varahommikul kell neli, kui anti mänguline lahinguhäire.

Liikvele mingi kompaniide kaupa. Enne rännakut tegid sõdurid õlivärvidega näomaskeeringu.

Noorsõduritega tegeles kapten Ivo Peets (31), kes on Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem. “On raske ennustada, kui palju võib olla katkestajaid füüsiliste probleemide tõttu,” arvas ta. Eesmärgiks seati, et katkestajaid oleks alla viie protsendi.

Alguses liiguti mööda asfalti, aga ka väiksemaid metsavaheteid. Esimene raskem ülesanne oli jooksusilla ületamine 10 kilomeetri kaugusel Paldiskist. Harjutati jõe ületamist ajutise silla kaudu olukorras, kus maanteesilda enam ei ole.

Kui läbitud oli 16 kilomeetrit, tehti tunnine puhkepaus metsasel ootealal Padise küla kandis.

Mida arvab noorsõdur?

Mida kondid tunnevad 16 kilomeetri järel? “Kondid ei olegi kõige hullemad. Jalad annavad tuld,” ütles Siim Hunt (19), kes tuli kaitseväkke juuli alguses Pärnumaalt Vändrast.

“Kõige rohkem meeldib see, et mul on siin võimalus ennast arendada. Ma näen, et ma olen siin tugevamaks saanud, nii füüsiliselt kui ka vaimselt,” arvas Hunt.

“Siin areneb päris korralikult mõistus ja füüsiline tugevus,” ütles ka Paidest pärit Denis Susi (20). “Jalad on terved, aga õlad on need, mis valutavad.”

Reamehed Siim Hunt ja Denis Susi Padise lähedal metsas. 

Nii Hunt kui Susi sõid ootealal veega segatud müslit. See oli nende päeva esimene eine, sest enne rännaku algust Paldiski linnakus pakutud putru ja võileibu nad ei soovinud.

Noormeeste seas hakkas silma Valeria Semenkova (18), kes tuli ajateenistusse Anija vallast Kehra linnast. “Kõik algas vist tänaval kõndides reklaami nähes. Mõte jäi pähe ja kuna oli huvi relvade vastu, siis ma otsustasin ennast proovile panna,” rääkis ta Harju Elule.

Mida vanemad kostsid, kui kuulsid, et tütar läheb sõjaväkke? “Algul kõik naersid selle üle, et mis sa teed nalja, et kindlasti sa ei lähe kuhugi, et see on nihuke ühe mõtte asi, aga mida rohkem ma rääkisin, seda rohkem nad võtsid seda tõsiselt,” ütles Semenkova.

Kui palju neiu seljakott kaalub? “Seljakoti kaalu ei oska öelda, aga kapi otsa ma seda ise ei suuda panna, raske on,” naeris Semenkova, kes on 169 sentimeetrit pikk ja 52 kilo raske.

Noorsõdurite rännaku kohta ütles neiu: “Olen uhke, et olen suutnud seda läbida ja läbin ka lõpuni. Päris võimas tunne. Kindlasti annab tunda õlgades ja jalgades, aga eks see on seda väärt.”

Kompassiga sohu

Puhkepausi järel muutus rännak karmimaks. “Nüüd läheb marsruut kinniseks, kus me n-ö teostame pataljonioperatsiooni, et imbuda vastase selja taha. Selleks me kasutame rasket soist maastikku,” ütles Peets.

See etapp nägi ette 7 kilomeetrit Rõmmaste soos, millele järgnes 4-5 kilomeetrit kergemat metsast ala. Et noorsõdurid olid baaskursuse raames nii kompassi kui maakaarti kasutama õppinud, suutsid nad iseseisvalt maastikul liikuda.

Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad baaskursuse lõpurännakul. 

Soo ja metsa järel tulid takistusribad, kus “vastane” üritas noorsõdureid häirida. Retk lõppes kella kuue paiku Kurkse sadamas, mis tähistas ühtlasi 30-kilomeetrise rännaku lõppu. Oli põhjust rõõmustamiseks, sest osavõtjatest mitte keegi polnud katkestanud.

Mis saab noorsõdureitest järgmisel kevadel, kui ajateenistus on läbi? Hunt kavatseb minna tööle, mis on seotud muusikaga.“Läheks ülikooli tagasi. Nüüd ma tahaks proovida meditsiinilist ala,” arvab Susi, kes varasemalt õppis inseneriks.

“Pärast ajateenistust lähen ma sisekaitseakadeemiasse politseiametit õppima,” on Semenkova kindel. Neiu nimelt on jõudnud järeldusele, et see on tema kutsumus.

TEAVE: Mida kannab sõdur?
• Sõduri varustuse hulka kuuluvad tavaliselt Samelini saapad, mis tõmmatakse jalga puuvillaste või niidisokkidega.
• Kaitseväe välivormi püksid on peaaegu veekindlad. Pükse katab n-ö Eesti digilaik, et nende kaitsja meie maastikul võimalikult raskesti märgatavaks muuta.
• Kaitsevägi väljastab sõduritele aluspesu, kuid sõdur võib kanda ka isiklikke trussikuid. Ülakeha katab kaitseväe T-särk, mis on roheline ja puuvillane. Soovi korral võib kasutada oliiv (rohelist) spordisärki.
• T-särgi peal on frentš. Külmema ilma puhul lisandub jope. Sõdur kannab ka kuulivesti, tema pead kaitseb kevlari kiudmaterjalist kiiver. Käes on automaat.
• Seljakotti pannakse ca 20 kilo varustust: magamiskott, teine vorm, varusaapad või kummikud, vahetuspesu, kuivad sokid, katelok, vesi, toit ja labidas. Seljakotist eraldi käivad selga rakmed kolme padrunisalve ja telkmantliga.
• Toiduna on seljakotis 24 tunniks mõeldud kuivtoidupakk, mille hulka kuuluvad konservid, pasteedid, küpsised, müsli, erinevad joogipulbrid, šokolaad, halvaa, iirisekommid jne.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.