Niitvälja golfikeskus peab laienemisplaane (0)
Article title
“Golf on üks elu rahulikult võtmise viis,” ütleb Kristo Tohver.
Eesti ja kogu Baltimaade esimene golfimänguks rajatud väljakud valmisid 25 aasta tagasi, kevadel 1993. Mõte algas juba suvel 1989, projekteeris firma Golf Design arhitekt ning 18 esimest rada said mängukõlbulikuks nelja aastaga. Lähiajal on kavas laieneda, et ehitada rajad ka Paldiski maantee servale.

Veerand sajandit hiljem mängitakse samas paigas endiselt golfi. Esimesed 13 aastat olid avatud 18 esimest rada. Neile lisandus 2006. aastal viis uut rada, kus kätt saavad proovida noored ning algajad. Kuid laienemisplaane on peetud juba 25 aastat.

“Laiendus kavandati Paldiski maantee äärde Seal tehti omal ajal isegi mingeid töid, kuid ehitusest asja ei saanud,” ütleb Niitvälja Golfi tegevjuht Kristo Tohver. Möödunud talvel võeti maantee äärest maha metsa ning puhastati radade koridorid. Laiendusse on kavas rajada 13 uut rada. “Kõige varasem valmimisaeg on 2021. Ehituse algus sõltub 2018. ja 2019. aasta majandustulemustest. Kui kõik läheb hästi, siis algavad tööd uuel aastal,” räägib Tohver.

Miks rajati Eesti esimene golfiväljak just Niitvälja raudteepeatuse kõrvale, poolprügisele ja mahajäetud maa-alale? Praeguse klubihoone kohal seisis veel 1980ndatel aastatel poollagunenud kiviküün. “Viiel algatajal tekkis võimalus saada Vasalemma sovhoosilt suur maatükk. Golfikeskus oli toona ikka väga hull idee. Ja küll on hea, et alustajad sellele tulid ning asja toona lõpuni viisid,” rõõmustab tegevjuht.

Tohvri sõnul puuduvad Niitväljal maailma tippväljakutega võrreldav suurejoonelisus ja hingematvad vaated kaljudele või ookeanile, aga selle teeb enam kui tasa siinne viimse detailini viimistletud park ja sõbralik õhustik, looduskaunid tiigid (18 rajast 15l on vesi) ning unikaalne väljaku kulg, mida nii eestlastest kui välismaalastest kliendid hindavad. „Kui enne oli meie eesmärk olla Eesti parim golfikeskus, siis täna võrdleme ennast pigem Skandinaavia tippudega,“ ütleb ta.

Juubel mängudega

Kas Eestis ja kitsamalt Harjumaal on golfiväljakuid ehk liiga palju? Maakonnas toimetavad Jõelähtme ja Golf-X Suurestal, mujal on veel neli väljakut. “Eestis elab 1,2 miljonit inimest ja mängijaid umbes 3000. Soomes on 5,5 miljonit elanikku, 160 väljakut ning 150 000 mängijat,” teab Tohver.

Seega jätkub arenguruumi. Põhjanaabrid pole olnud golfihuvilised mitte väga ammusest ajast. Veel 40 aastat tagasi oli riigis väljakuid vähe ning huviliste ring kitsas. Tõeline golfibuum algas Soomes 1980ndatel.

Tänavune aasta on Niitväljal tähtis ning seda peetakse ka mitmeti meeles. Spordikeskuse sünnipäeva tähistamine algas juba mullu, kui märgiti 25. hooaega. Tänavune hooaeg sai endale juubelilogo, millega märgistatakse karikad, diplomid ja muud sümboolika. Suurim võistlus on väljakul juuli esimesel nädalavahetusel peetav 26. Niitvälja karikas.

„Kui enne oli meie eesmärk olla Eesti parim golfikeskus, siis täna võrdleme ennast pigem Skandinaavia tippudega.“

“Sellel on vähemalt 144 osalejat, kellest peaaegu 40 elukutselised. Danske pank on pannud välja ka 10 000 eurose auhinnafondi,” räägib Kristo Tohver.

3. juunil peeti koostöös alaliiduga üleeestilist avatud golfiväljakute päeva. Sünnipäeva puhul on algajate paketid veerandi võrra odavamad.

Kas mängijaid ning huvilisi jätkub? Tohver seletab, et inimesed on jõudnud arusaamisele: kogu aeg pole vaja rabeleda ning aeg tuleb ka mõnikord maha võtta. “Golf ongi üks rahulikult võtmise viis. Kas mängid täisrada või poolrada, see polegi oluline. Sunnid ennast lihtsalt rahulikku keskkonda ning keset loodust,” ütleb Tohver. Ka üldine sissetulekute tase on tõusnud. Vastupidiselt siiani levivale kujutlusele selle ala kallidusest kinnitab Tohver, et tegelikkuses see nii ei ole.

Lapsed mängivad tasuta

“Näiteks orienteerumisega ei anna hindu muidugi võrrelda. Aga tennisest on golf ikkagi odavam,” ütleb tegevjuht. Golfi ajab kalliks see, kui käia seda näiteks Niitväljal mängimas kord või kaks hooajal.

Klubis letist ostetud ühe korra pilet maksab Tohveri sõnul 79 eurot. Enim kasutavad seda võimalust loomulikult välisturistid. Klubi liige mängib Niitväljal keskmiselt 30 korda hooaja jooksul ning tema ühe korra tasu kõigub 20-30 euro vahel. Alla 12-aastastele lastele on mängimine tasuta. Mängukorra eest ei küsita raha ka nendelt kuni 21-aastastelt noortelt, kes käivad Niitväljal treeningutel.

“Kalliks teeb golfi ajakulu. Sa pead seda tegema millegi arvelt ning võtma mängimiseks vähemalt pool päeva,” lisab Tohver.

Soe ja kuiv kevad on toonud mängima palju külastajaid Eestist ning kaugemaltki. 

Et talved on Eestis lühemad ning lumevaba aega varasest pikemalt, on ka golfihooajad kestnud mõnikord aastavahetuseni välja. Sellel sajandil on juhtunud, et väljak on kinni jaanuari lõpus ning veebruari alguses. Lõppenud talvel tehti paus detsembrist aprilli alguseni. Eelneval kahel aastal vältas talvepuhkus jõulust kuni vabariigi aastapäevani.

“Talvevaheajal on klubi ja restoran suletud. Aga rajad on oma klubi liikmetele lahti, sest vähese lumega saab mängida. Pallid peavad olema vaid valge asemel värvilised. Sügava lumega kaovad pallid lihtsalt ära,” räägib Kristo Tohver.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.