Nelijärvel peeti Harjumaa puuetega inimeste suvist perepäeva (0)
Article title
Indrek Matla ruuporiga suvisest perepäevast ülevaadet andmas. Tema kõrval seisab Elena Kalbus

13. augustil kogunes Anija valla Nelijärve puhkekeskusesse ligi 150 inimest Harjumaa invaühingutest. Üheskoos võimeldi, mängiti mänge, jalutati mändide all, söödi suppi ja tunti lihtsalt rõõmu ilusast ilmast.

Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda korraldab oma ühingute liikmetele talvist perepäeva, suvist perepäeva, jõulu tänuüritust ja aastakoosolekut. 13. augusti kokkusaamine Nelijärvel läks kirja suvise perepäevana.

Kokkusaamise maksid osaliselt kinni Eesti Puuetega Inimeste Fond ja Harjumaa Omavalitsuste Liit, osaliselt inimesed ise. Omaosaluse hind oli siiski sümboolne – vaid viis eurot.

Nõukoja pikaaegsed toetajad on olnud ka Saku õlletehas, A. Le Coqi õlletehas ja šokolaadivabrik Kalev.

Algus hommikuvõimlemisega

“See on suur rõõm, et teid nii palju kohal on. Ja ka päikese me tellisime välja. Sauel oli poolvihmane, aga siin on ikka vastavalt kuurortile,” ütles Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoja tegevjuht Elena Kalbus avasõnad.

Kalbus on endine Estonia teatri baleriin, keda praegu kimbutab keskmine liikumispuue. Sellegipoolest juhendab tarmukas daam Tallinnas ja Sauel viite memmede tantsurühma.

“Aitäh, et te tulite siia. Aitäh, et tegelete selle kõigega. Aitäh, et te märkate ja olete abiks oma lähedastele, meie lähedastele. See on väga suur panus,” kiitis Anija vallavanem Riivo Noor.

Siis alustati hommikuvõimlemisega. “Need on vanematele inimestele mõeldud hommikuharjutused, põhiliselt kaelale, õlavöötmele ja seljale,” selgitas Reet Varik, kes igapäevaselt töötab Viimsi lasteaedades liikumisõpetaja ja treenerina.

Mille poolest erineb väikelaste liikumistund puuetega inimeste liikumistunnist? “See on tegelikult täpselt sama. Igaüks teeb oma võimete kohaselt. On ju vaimupuudega inimesi, kellel on füüsisega kõik korras. On jälle füüsilise puudega inimesi, kellel on vaimuga kõik korras. Siinsed neljakümneaastased on emotsionaalselt samad nagu minu kuueaastased,” arvas Varik.

Järgnevalt harrastati sportlikke mänge, näiteks saapaviset, mille osavõtjad ise olid välja pakkunud. Sooritati täpsusviskeid, lendava taldriku viskeid. Prooviti Soome vabaõhumänge nagu mölkki ja kupp. Kes soovis, sai sõita paadi või vesijalgrattaga.

Uus elu massöörina

Suvisel perepäeval pakuti ka massaaži võimalust Nelijärve puhkekeskuse numbritoas. Massöörina esitles end Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu rehabilitatsioonikeskuse töötaja Jevgeni Korlevski.

“Väga hästi teeb,” kiitis Korlevskit Anne Toomist, kes enne pensionile minekut töötas juuksurina Sauel ja Keilas. “Kui vanus ikka üle kuuekümne läheb, siis algavad kaelas need probleemid. See on kutsehaigus.”

“Graafik on selline, et vahest töötan kaheksa tundi päevas või kauemgi,” rääkis Korlevski. Varasemalt oli ta seadistaja Mistra-Autexis, kuid mehe senisele elule tõmbas kriipsu peale kuue aasta eest saadud trauma – Raasiku rahvamajas löödi talle pudeliga vastu pead.

“Kolm nädalat olin koomas, aasta aega ratastoolis. Õppisin uuesti kõndima. Mulle anti nõu, et tee sellist tööd, mis sind parandab ja millega sina teisi parandad. Siis läksingi massööriks õppima,” meenutas Korlevski.

Kas uus elu massöörina rahuldab teda? “Jah, sest pärast õnnetust on vaja palju võimelda. Siiamaani ravin ennast läbi töö,” selgitas mees.

Oodatakse noori

Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda on katusorganisatsiooniks Harjumaa invaühingutele. “Praegu meil on 12 ühingut. Meie organisatsioon koondab neid, vahendab ja jagab finantsilist poolt,” selgitas nõukoja juhatusse kuuluv Indrek Matla.

Ühingutel on kokku 600–700 liiget. Sugugi mitte alati ei kattu ühingu ala omavalitsuse piiridega. “Mina ise olen Ida-Harju Invaühingust. Sinna kuulub Anija valla, Kuusalu valla ning Loksa linna inimesi,” ütles Matla.

Anija vallas Alavere külas elaval Matlal on raske liikumispuue. Mees näitas Harju Elu ajakirjanikule kargulaadset keppi, mida ta igapäevaselt vajab. Hoolimata tervisehädadest töötab ta siiski täiskohaga Kehra sotsiaalmaja administraatorina.

Matla sõnul kuulub Harjumaa invaühingutesse vaid 30 protsenti maakonna inimestest, kellel on puudeaste määratud. “Ühingute liikmeskond vananeb. Inimesed jäävad lihtsalt vanaks ja surevad ära. Noored on internetis ega ole huvitatud sellest, et siin memmedega võidu joosta,” kurtis Matla.

“Paljud ei taha tunnistada puuet, eriti niisugused keskealised inimesed. Nad leiavad rakendust tööl ja nad ei taha kuuluda puuetega inimeste organisatsioonidesse,” arvas jälle Kalbus.

Uute liikmete värbamisel Kalbuse sõnul lehte pandud kuulutus ei aita. “Sõber peab kutsuma,” väitis ta. “Me ikkagi igatseme seda, et noored aktiivsemalt ühineksid meiega ja et ühingud algataksid mõtteid ja ideid.”

Probleemide korral pöördub puudega inimene esimese asjana oma valla või linna sotsiaaltöötaja poole. “Näiteks Keilas on vanasse haiglasse tehtud väga korralik sotsiaalmaja. Siis on päevakeskus, töökeskus. Seal on need hoolega koos,” tunnustas Matla.

Harjumaa puudega inimestest pooled on pensionärid. Tööealistest käivad Matla sõnul tööl umbes pooled.

 

Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoja liikmed

Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühing

Harjumaa Diabeetikute Selts

Ida-Harjumaa Invaühing

Kose Erivajadustega Inimeste Koda

Lääne-Harju Invaühing

Maardu Invaühing

Saku Diabeetikute Selts

Saue Linna Invaühing

Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing

Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühendus

Viimsi Invaühing

Tallinna ja Harjumaa Parkinsonihaiguse Selts

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.