Saada vihje
Naiste maadlus kogub populaarsust (0)
Harku vallas elav Kaisa Muutra (28) hakkas maadlema kuue aasta eest. Seni parimaks tulemuseks on pronks Põhjamaade meistrivõistlustelt.

Nõmmel Kristjan Palusalu Spordiklubis käivad koos neli täiskasvanud naismaadlejat. Neist üks, Kaisa Muutra Harku valla Liikva külast, sai innustust 2010. aasta novembris, kui ta õppis Maaülikoolis teisel kursusel.

“Ma käisin Maaülikooli spordihoones lauatennist mängimas. Kõrvalt saalist tuli sihuke 48-kilone tüdruk, küsis, kas ma olen tugev. Loomulikult olen ma tugev. Siis ta kutsus mind maadlussaali. Proovisime, järgmine päev oli kael valus, aga läksin uuesti,” meenutab Kaisa.

Kuu aja pärast osales Kaisa Eesti üliõpilaste meistrivõistlustel, millest võtsid esimest korda osa naismaadlejad. Kaisa pääses otse finaali ja sai kuldmedali. Tõsi, naismaadlejaid sellel võistlusel oligi vaid kaks, hõbeda pälvinud kaotaja keskendus hiljem aeroobikale.

Trennis oli Kaisa esimeseks maadluspartneriks Maria Kilk, esimeseks treeneriks Jakob Proovel, kes treenib teda siiamaani. “Juhus viis mu tema juurde ja nii see jäi,” selgitab Kaisa.
Lisaks Kristjan Palusalu Spordiklubile Nõmmel treenib Kaisa ka Keilas Kotkase SK’s ja Tabasalus.

Tõstetakse sangpommi

Nädalas käib Kaisa maadlustrennis kolm korda. Trenn kestab tavaliselt kaks tundi. See algab 15-30-minutilise soojendusega, järgnevad harjutused. Toetavaid harjutusi kangi ja sangpommiga, samuti topispalli ja kotiga saab teha üksinda. Partneriga koos maadeldakse võhma, tehnika, taktika ja tunnetuse parandamiseks.

“On nädalaid, kus üldse ei saa maadelda, sest mingi vigastus on. Siis on vaja ujumas või jooksmas käia, tegelda taastavate spordialadega,” räägib Kaisa. Ta on vigastanud rangluid ja õlga. Luumurde on õnnestunud vältida, ent mitte lihaserebestusi. Vigastusest paranemine võtab aega kuu või kaks.
Kui Kaisa maadlemisega alustas, oli Eestis naismaadlejaid kokku veerandsada. Praeguseks on see number tõusnud poolesaja peale. “On Epp Mäe, siis on tükk tühja maad ja siis on teised,” arvab Kaisa Eesti naismaadlejate taseme kohta.

Kaisa treeningukaaslase Maria Mangi (33) sõnul jõuavad naised maadluseni tavaliselt sugulaste, venna või isa kaudu. Maria hakkas maadlema 2006. aastal, varem oli ta harrastanud pilatest, kergejõustikku ja ujumist.

“Kaisale tuleb öelda, et ta alguses rahulikult võtaks. Kaisa on muidu väga sihikindel, maadleb teravalt,” arvab Maria.

Milline on inimeste reaktsioon, kui nad kuulevad, et Kaisa ja Maria maadlevad? “Tegelt ka maadled või?” on Kaisalt küsitud. Maria arvab: “Trenn, nagu trenn ikka.”

Kas maadluse ja perekonnaelu ühildamine on võimalik? 2007. aastal maadluses Eesti meistriks tulnud Maria on abielus, tal on kaks last. Kaisa ei ole perekonda veel loonud.

Sada grammi oluline

Vanusekategooriate kaupa jagunevad naismaadlejad õpilasteks, kadettideks, juuniorideks ja täiskasvanuteks.

Aastast 2014. kehtib naiste vabamaadluses kuus kaalukategooriat: kuni 48 kilo; 48,1-53; 53,1-58; 58,1-63; 63,1-69; 69,1-75. “Kui on kaalumine ja sa oled kasvõi sada grammi üle, siis sa lähed järgmisse kategooriasse,” selgitab Kaisa, kes hetkel kaalub 63,7 kilo. Treener Maria on temast kümme kilo kergem.
Kaal ei ole püsiv, see võib päeva jooksul kõikuda poolteist kilo. “Oleneb täielikult vedeliku tarbimisest,” räägib Kaisa. Soovi korral võib ta oma kaalu ööpäevaga alandada isegi kolm kilo.
Kaisa seni parim tulemus on kahe aasta tagune Põhjamaade pronks. Tema kaalukategoorias võistles viis naist, teiste seas maailmameister, soomlane Petra Olli.

Mullu Kaisa selle võitlusel eo osalenud. Järgmine võistlus on Põhjamaade meistrivõistlustel 28.-29. mail, mis peetakse Tallinna tehnikaülikooli spordihoones. Seal esindab ta Eesti Maaülikooli Spordiklubi.

Legendid Lurs ja Busch
• Ehkki naiste maadlus tundub uudse asjana, lõid Eesti maadlejatena laineid juba Marina Lurs (1881-1922) ja Anette Busch (1882-1969) 20. sajandi alguses. Nad tegid jõu- ja ilunumbreid tsirkuses, osalesid maadlusmatšidel. Seiklushimulised naised jõudsid esinemistega Tsaari-Venemaa avarustesse, Türgimaale ja isegi Jaapanisse, kus prooviti jõudu sealsete sumomaadlejatega.
• Lursi ja Buschi ainetel kirjutas romaani „Seljatas sada meest“ Andres Ehin 1998. aastal. See on kirjaniku fiktiivne nägemus, aga baseerub teatud sündmustele nende elukäigus. Raamatu põhjal lavastatud teatrietendust mängiti Pärnu Endlas aastatel 2012-2013, kus peaosades astusid üles Triin Lepik ja Kaire Vilgats.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.