Saada vihje
Muugal kõrbenud projekti tahetakse teha Paldiskis (0)
30. mail peeti Paldiski linnavalitsuse ruumides avalik arutelu Energiasalv Pakri OÜ pumphüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamise teemal. Ettevõte soovib 500-megavatist 350 miljonit eurot maksvat jaama ehitada kas Pakri poolsaarele või selle kõrvale merre tehissaarele. Jaam ulatuks kuni poole kilomeetri sügavusele maa alla.

Energisalv OÜ alustas projektiga juba 2008. aastal, kuid seni pole lennukatest kavadest kaugemale jõutud. Jõelähtme vald, kuhu Muuga sadama kõrvale pumphüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) esialgu kavandati, ettevõtmisest huvitatud ei olnud.

Pikantse vahepalana tuleb mainida sedagi, et veebruaris 2016 kaebas Energiasalv OÜ ajalehe Harju Elu pressinõukogusse, sest polnud rahul ettevõtmise kajastamisega maakonnalehes. Pressinõukogu leidis siiski, et Harju Elu ei olnud rikkunud head ajakirjandustava.

Leige huvi

Eelmise aasta mais teatas Energiasalv OÜ, et PHAJ-d hakatakse arendama hoopis Paldiski linnas. 2. septembril 2016 registreeriti ettevõte kui Energisalv Pakri OÜ. Selle juhatusse kuuluvad Peep Siitam ja Andre Lindvest, kes varasemalt tegelesid projektiga Jõelähtme vallas.

PHAJ toimimispõhimõte Paldiskis (nagu ka Jõelähtme plaanides) oleks üldjoones säärane, et vesi juhitaks merest torusid mööda poole kilomeetri sügavusel paiknevasse maa-alusesse veehoidlasse. Torusid läbides paneks vesi tööle hüdroturbiinid. Hiljem pumbataks vesi tuuleturbiinide energiaga taas veehoidlast merre tagasi.

30. mai avalikul arutelul Paldiskis oli osavõtjate huvi projekti vastu üsna leige. Ehkki arutelu peeti linnavalitsuse hoones, oli huvilisi vaid kümmekond. Arutelult puudus näiteks Paldiski linnapea Tiit Peedu. Tuntud ühiskonnategelastest oli kohal üksnes Erakond Eestimaa Rohelised aktivist Aleksei Lotman.
Peamisteks kõnelejateks olid Riin Kutsar ja Jaanus Aavik ettevõttest Hendrikson & Ko.

Peep Siitam usub, et kui ta vaid saab soovitud load, leiab ta ka vajaminevad 350 miljonit eurot. 

“Energisalv Pakri OÜ kavandab Paldiski linna rajada PHAJ. See koosneb maa-alusest, graniidikihis asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest ja muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms),” oli kiri Kutsari näidatud slaidil.

Kuna ettevõtmisega kavandatakse lisaks maa-alusele veereservuaarile ka Paldiski lahte kunstsaare ehitamist, algatas tehnilise järelevalve amet 27. jaanuaril 2017 PHAJ keskkonnamõjude väljaselgitamise, mis on ühtlasi hoonestusloa saamise eelduseks.

Kuidas, pole teada

Protsessi on kaasatud lisaks tehnilise järelevalve ametile ka Paldiski linnavalitsus, keskkonnaministeerium, keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, Eesti keskkonnaühenduste koda, Harju maavalitsus, kaitseministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, muinsuskaitseamet, veeteede amet ja mitmed teised.

Riin Kutsar. 

Jaanus Aavik näitas slaide, kus osal oli PHAJ maismaal, osal aga meres kunstsaarel: “Täna me täpselt ei tea, kuhu suunas sellest keskpunktist, mis on šahtid, kust toimub allaminek, täpselt liikuma hakatakse.”
Kutsari ja Aaviku sõnavõttudele järgnenud vestluse käigus väitis arendaja Peep Siitam, et selliseid pumphüdroakumulatsioonijaamu on maailmas kümneid, kus vett ühest asukohast teise pumbatakse, ka selliseid, mis mereveega töötavad. Näiteks tõi ta 300-megavatise jaama Tšiilis, mida just hakatavat ehitama.

Siitam üritas vaigistada Lotmani muret mereelukate ja põhjavee tuleviku pärast, väites, et vett võetakse merest nii, et sealsed elanikud kannatada ei saa, samuti paiknevat maa-alune veereservuaar nii sügaval graniidis, et ei kahjusta põhjaveehaardeid.

INTERVJUU
Peep Siitam, Energisalv Pakri OÜ juhatuse liige

Kui palju see projekt kokku maksma läheb?

No siin on ju andmed avalikud. Tegemist on Euroopa Liidu printsiibiprojektiga. 500-megavatise Eesti pumphüdroakumulatsioonijaama maksumus on umbes 350 miljonit eurot.

Kust ikkagi see raha tuleb?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata, sest investorite kaasamine on plaanis pärast loamenetluse lõppu. Enne, kui loamenetlus ei ole edukalt läbitud, ei ole võimalik projektidele raha kaasata.

Kui suur summa on Energisalv Pakri OÜ-l praegu olemas?

Ei ole relevantne selles mõttes küsimus, et et me saame oma nii-öelda loamenetlused tehtud, meil on tugevad osanikud. Kui loamenetlus on läbi ja projektiga saab edasi liikuda, siis kaasame suuremaid rahasid. Loamenetluse raha on meil, ühesõnaga, kõik vajalikud toimetamised me saame ära teha.

Aga mis on teie enda prognoos. Millal see ehitamine võiks pihta alata?

Arvestades seda, et me oleme selle projektiga tegelenud aastast 2008, siis ma ei prognoosi.

Aga millal see orienteeruvalt võiks valmida?

Ei prognoosi.

Kes teie hinnangul selle energia ära ostaks?

Teie, mina, Nord Pool Spot tervikuna. See jaam töötab ikkagi elektrituru vastu.

Ja olete optimistlik, et see projekt teostub?

Jah.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.