Saada vihje
Murdjakoer hävitas Saha külas lambakarja (0)
Kuu aega tagasi ründas Jõelähtme vallas Saha külas koer lambakarja. Karja omanik lasi koera maha, kuid rünnak oli nii tõsine, et kogu kari, 14 lammast, tuli hädatapu korras hukata. Kuigi koer oli registreerimata, leiti koostöös politseiga koera omanik üles, kes oli pikema jututa nõus koera tehtud kahju kinni maksma.

Kui lammaste omanik Alar Sepp 24. oktoobril õhtupoolikul koju saabus, nägi ta juba eemalt, et üks lammas lebas liikumatult teisel pool karjaaeda. Kui ta lähemale läks, selgus, et lammas oli kellegi poolt nii kõvasti taguotsast pureda saanud, et jalgu enam alla võtta ei suutnud.

Samal ajal saabus koju ka Sepa abikaasa, kellele avanes veelgi õõvastavam vaatepilt. „Nii hoov kui ka karjamaa olid kõikjal täis lambavilla ja paari kaupa puretud lambaid. Kellel kõri läbi näritud, kelle jalad puremisjälgedega. Ja mis peamine, ühe lamba kallal tegutses veel tundmatu koer,“ rääkis Alar Sepp, kes haaras hävitustööd nähes oma registreeritud tulirelva ning lasi koera maha. Nagu hiljem selgus, oli tegu saksa jahiterjeriga.

Kas koeri oli mitu?

Et jahiterjer üksi sellise tapatööga hakkama oli saanud, ei tundunud kõige usutavam. „Naaber nägi mõni hetk varem minu kinnistu poolt tulemas teist, laika-laadset koera, kuid kas ka temal selles murdmistöös oma osa oli, jääb vaid oletada,“ lausus Sepp.

Hiljem koos koduküla jahimehega sündmuspaika üle vaadates leiti ka suurema koera jälgi, mis kindlasti ei saanud jahiterjerile kuuluda.

Kui politsei saabus, vaadati üle ka kari ja kahjuks olid loomad nii kehvas seisus, et kõik 14 lammast tuli viia hädatapule. Koos politseiga hakati otsima jahiterjeri omanikku, kuid kuivõrd koer oli edasi müüdud uuele omanikule, kelle kohta polnud lemmiklooma registrisse andmeid kantud, võttis otsing aega. Novembri alguses leiti omanik siiski üles ning kutsuti politseisse.

Alar Sepa sõnul oli koera omanik, 60ndates meesterahvas, kuuldust väga ehmunud ning nõus kohe koera tehtud kahju tasuma.

Miks koerad ründavad?

Koerte rünnakutest lammastele on viimasel ajal rohkem kuulda olnud – samal päeval, kui tapatöö leidis aset Saha külas, lasi Viljandimaal talunik maha kaks tema lambakarja rünnanud koera.

Saha külas on probleemiks just koerad, sest Sepa sõnul suurulukeid sealkandis ei ela. „“Siin on võib-olla metskits, jänesed, rebane – kiskjaid pole ma siis elu jooksul näinud,“ ütles ta.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles Harju Elule, et koerte poolt lammaste ründmist ja murdmist esineb ikka aeg-ajalt. „Seda, mis paneb ühe koduse koera lambaid ründama ja murdma, on raske öelda, põhjuseid võib olla väga erinevaid,“ ütles ta ja tõi võrdluseks inimühiskonnas õnnetusjuhtumite ja kuritegude esinemise põhjused.

Riik koerarünnakuid karjaomanikele ei kompenseeri, seda tehakse vaid looduskaitseliselt oluliste loomaliikide, nt hundi rünnakute puhul. Kui koer karja murrab, tuleb pöörduda politseisse ning kahju nõuda välja koera omanikult.

Kuivõrd koerte rünnakutest seetõttu enamjaolt keskkonnaametile ei teatata, pole ametil nende kohta ka täit statistikat. Kui keskkonnaametil on pärast karjakahjustust palutud teha murdjate kohta ekspertiis, on üle 15% lammaste murdjaks osutunud koer, ütles Talvi. Täiesti väljaselgitamata jääb murdja paaril protsendil juhtudest ja seda erinevatel põhjustel (nt on korjus liiga lagunenud või suisa kadunud).

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.