Saada vihje
Muraste drenaažkaevust leiti kütusejääke (0)
Harjumaal käisid päästjad möödunud aastal 49 sündmusel, order mille põhjustas naftasaadustega saastumine. Kemikaalisaastega seotud väljakutseid oli maakonnas mullu üheksa.

Üldjuhul eristatakse Eestis kaht peamist reostuse liiki – nii-öelda tänapäeval tekkinud ning jääkreostust. Viimase näol on tegemist reostusega, mis on tekkinud enne 1998. aasta keskpaika, mil jõustus kemikaaliseadus. Kuna keskkonda saastati kas Nõukogude Liidu ajal või taasiseseisvumise alguses, siis puudub jääkreostuse puhul tänasel maaomanikul kohustus ala oma kuludega puhastada. Selle kinnitamiseks on vajalikud keskkonnaseisundi uuringud, mis tõendavad reostuse liiki.

Vähe juhtumeid

Jääkreostusobjekte avastati möödunud aastal võrdlemisi vähe, Harjumaal oli selleks üks kinnistu Kose vallas. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juhi Leili Tuule sõnul olid ülejäänud objektid inspektsioonile juba teada. “Nendeks võivad olla endised tootmishooned, põllumajandusrajatised või nõukogude sõjaväe käsutuses olnud territooriumid, kus tegevus on ammu lõppenud, kuid kus siiani võib leida kütusejääke, kemikaale ja muid ohtlikke jäätmeid. Taolisi reostusobjekte likvideeritakse järgemööda,” räägib Tuul.

Möödunud aasta 21. detsembril teavitati Harku vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti ja keskkonnainspektsiooni Muraste külas avastatud reostusest. Sellega seoses on keskkonnainspektsioon algatanud väärteomenetluse. Leili Tuule sõnul võib tegemist olla jääkreostusega, kuid seni kuni reostuse täpne allikas pole veel välja selgitatud, ei saa seda täie kindlusega väita.

“On võimalik, et reostusallikas asub politsei- ja piirivalveameti territooriumil, kus võib olla nõukogudeaegseid mahutite-trasside süsteeme, mis võivad kusagilt lekkida,” lausub Harku vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Kady-Ann Sutt.

Otsitakse allikat

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži haldusjuhi Teet Kiige sõnul on keskkonnasaaste lokaliseerimise ning kõrvaldamisega tänaseni pidevalt tegeldud ning seda tehakse kuni reostuse täieliku kõrvaldamiseni. Ka tema sõnul ei ole algallikat võimalik täna veel nimetada, kuigi reostus avastati vanade sadevee drenaažkaevude avamisel. “Kuna kaevud ei olnud pikalt kasutuses, siis olid need varisenud mullaseguga ummistunud.”

Pärast kaevude puhastamist ja nendesse õlitõrjevahendite paigaldamist on reostuse juurdevool vähenenud. “Meile teadaolevatel andmetel ei tohiks meie territooriumil vanu mahuteid olla ja kõik eelnevalt kasutuses olnud mahutid peaksid olema korrektselt utiliseeritud,” kinnitab Kiik.
Tänaseks on reostuse juurdevool näidanud vähenemise märke ja Kiik avaldab lootust, et see varsti lõpeb. Pidevat kontrolli jätkatakse aga ka pärast reostuse likvideerimist.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.