Saada vihje
Munalaskme veetorni ehitatakse observatoorium (0)
Article title
Munalaskme veetornist saab tuleva aasta novembriks tähetorn.

MTÜ Baltic Astronomy Club ostis Saue valla servas Munalaskmes asuva 40-aastase veetorni. Rajatisse soovitakse sisustada tähetorn ning tulevikus peaks saama sellest ka astronoomiahuviliste õpipaik.

Vasalemma ja Riisipere vahel asuvat väikest küla teab vanem põlvkond ilmselt samanimelise hooldekodu järgi. Tänaseks on hooldekodu üle nelja aasta suletud. Kasutuseta jäi ka külas asuv silikaatkividest laotud 18-meetrine veetorn. Rajatis pandi mullu 3000 euroga müüki.

Kuulutust märkas MTÜ Baltic Astronomy Club liige. Kogutud raha eest osteti torn aasta tagasi ära. Ikka selleks, et rajada sinna tähetorn.

“Alustasime kohe koristamist ning lammutamist. Tornis oli näiteks suur veepaak, samuti vana trepp, mis oli lagunenud ja tuli lammutada,” räägib MTÜ eestvedaja Vladimir Goman. Ta lisab, et uks on ostetud ning lähinädalatel pannakse see tornile ka ette.

Lähiaja suurim töö on aga betoonist vahelae valamine. Selleks tuleb lammutada torni ülaosas asuv paagiosa. Gomani sõnul on selle sein vaid ühe tellise paksune ja ei kanna vahelage ning kuplit. “Koos kupliga peaks torni kõrgus olema 15 meetrit. Kokku on selles viis korrust,” seletab Goman.

Korruselt korrusele pääsemiseks rajatakse ka uus metalltrepp. Õnneks on torni lähedal elektripunkt, vesi- ja kanalisatsioon ning ka interneti taristu.

Kogutakse tuhandeid

Millal suuremaks ehituseks läheb? Gomani sõnul maksab korralik harrastustähetorni kuppel 20 000 eurot. Õnneks on neid tootva ettevõtte juht nõus astronoomiahulistele kuplit poole odavamalt müüma, kuid lisanduvad ka kulud transpordile ning kraanale, mis kupli paika tõstab.

Et raha kokku saada, alustati keskkonnas www.hooandja.ee korjandust. Tänaseks on koos peaaegu 8000 eurot. “Vahelae saab valatud ning raha jääb ülegi. Kuigi on firmasid, kes küsivad ühe betoonlae eest 50–55 000 eurot. Meil on ju ehitusbuum,” teeb Goman tähelepaneku. Kõik töö tahetakse lõpetada järgmise aasta novembriks.

Tulevikuversioon, milline hobitaevavaatluspaik võiks 12 kuu pärast välja näha.Tulevikuversioon, milline hobitaevavaatluspaik võiks 12 kuu pärast välja näha. 

Et Munalaskmesse rajatakse hobiobservatoorium, siis pole ka juba soetatud teleskoop väga suur. Mehe sõnul on selle hinnaklass 10 000 euro ümber. “Väike küll, aga hea. Tegemist on astrograafiga. Saab pildistada taevast ja taevakehasid,” seletab Goman.

Kui kunagi raha juurde kogutakse, siis ostetakse ilmselt Ritchey-Chrétieni teleskoop. See on 300-millimeetrine, praegune aga 120-millimeetrine. “Aga vaadelda saab galaktikaid, planeete ja udukogusid. Kuu ja selle kraatrid on hästi näha,” kirjeldab Goman.

Ääremaadel parem taevas

Miks rajatakse tähetorn Tallinnast veidi rohkem kui 40 kilomeetri kaugusele Saue valla serva? Gomani sõnul on suurim põhjus valgus. See on astronoomide ja taevahuviliste suurim häda ja vaenlane. “Mida suurem on asula, seda suurem on ka valgusreostus. Tallinna kesklinnas on näiteks näha vaid suuremad tähed ja Kuu. Tasub aga sõita vaid 30-40 kilomeetrit Tallinnast, kui on näha galaktikad ja muud tumedamad objektid,” kirjeldab ta. Goman räägib ka, et kohe pärast Munalaskme veetorni müügikuulutuse nägemist sõitis ta ise kohale. Ikka selleks, et vaadata taevast ja valgust.

Vladimir Goman ja tähetorni kuppel. Selle sees asub ka  teleskoop. Vladimir Goman ja tähetorni kuppel. Selle sees asub ka teleskoop. 

Goman ütleb, et on olemas kaardid, kus on erinevate värvidega märgitud sobivad ja sobimatud vaatlusalad. Tallinna kesklinn on tema sõnul valge. Mustamäe-Lasnamäe juba punane, Maardu puna-sinine. “Munalaskme värv on sinine, mis on hea. Hinne vast neli pluss. Must tsoon on parim. Aga seda on Eestis üldse väga vähe. Ka Elva lähedal Tõraveres pole ideaalne taevas,” kirjeldab Goman.

Kui kõik saab tuleva aasta novembris valmis, siis algavad tornis lisaks vaatlustele ka koolitused. Seda nii lastele kui ka täiskasvanutele. “Tahame koostada grupid, kus saab õppida vaatlema objekte, kasutama tehnikat ja astrograafi. Saab pildistada lähimat ja kaugemat maailmaruumi. Ilmselt tuleb ka pilet, sest tornil on ka ülalpidamiskulud. Vesi, kanalisatsioon, valve, küte, elekter ja muud,” räägib Vladimir Goman tulevikust.

Vaata lisa: www.facebook.com/balticastronomy

KOMMENTAAR

Andres Laisk
Saue vallavanem

Põnev idee ja tore erainitsiatiiv. Aga ma olen teemaga täpselt niipalju kursis, kui olen ise meediast lugenud. Iga uus maamärk on valda, eriti hajaasustusse, teretulnud. Vallal oleks võimalik sellist initsiatiivi toetada projektitoetuse meetme kaudu kuni 3200 euroga. Seda tingimusel, et eesmärk saavutatakse ja on olemas avalik huvi. Hetketeadmise kohaselt tundub, et võiks olla. Valla poole aga praegu pöördutud ei ole.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.